Venemaal avaldati hiljuti uurimus, mille andmetel on viimase aasta jooksul kasvanud viina tarbimine 42 protsenti. Uurimustest selgub, et lõviosa ehk 80 protsenti viinast tarbib ära see osa elanikkonnast, kel vanus on üle 35 aasta. Kusjuures kõige rohkem tarbivad viina enam kui 30-aastased abielus mehed, kel kas pole üldse lapsi või siis kellel on üks laps.

See on kusjuures see kontingent, kes on kas äsja demobiliseeritud, teenib armees või keda ähvardab mobilisatsioon kõige enam. Kes veel mäletab, siis nõukogude ajal abielluti varakult ja saadi ka noores eas lapsi. Venemaal on pigem vähem haritud ehk siis proletaarses keskkonnas varajane abiellumine ja ka varajane lapse saamine rohkem perifeersetes regioonides ja pigem töölisklassi miljöös siiani väga tavaline. Võib öelda, et noor inimene on isegi ühiskondliku surve all varakult pere luua.

Mul on siiamaani üle Venemaa kontakte, tuttavaid ja sõpru, kellega ma ikka suhtlen. Üks inimesi, kellega tihedamalt läbi käin, elab Burjaatias. Ta ei ole burjaat ega ela ka burjaatide seas, vaid selles rajoonis, mille elanikkond on peamiselt venelased, kus eksisteerib hästifunktsioneeriv metsatööstus ja kus inimesed on Venemaa kontekstis ka üle keskmise hästi majanduslikult kindlustatud.

Sõda pole loomulikult sellestki kandist mööda läinud. Mehed lähevad armeesse (õigemini neid võetakse), teised demobiliseeruvad, mehed käivad ka puhkusel. Juba enam kui aasta tagasi kaebas ta, et rahvas joob kohutavalt. Ta kirjutas, et kuna juuakse metsikult, siis on seda võimatu vältida, see jääb endalegi külge.

Nüüd hiljuti kirjutas ta, et juuakse veel metsikumalt, tarbitud alkoholikogused on kõvasti kasvanud. Minu täpsustavatele küsimustele vastas ta, et standard on mehe kohta umbes 0,7-liitrine viinapudel päevas. Mis on iseenesest väga muljetavaldav saavutus.

Viin ja Venemaa käivad kuvandi poolest kokku. Ehkki Venemaal enne Ukraina-Venemaa täismahulist sõda raporteeriti pidevalt alkoholitarbimise vähenemise üle, siis see puudutas pigem haritud, nooremat ja suurtes linnades elavaid inimesi. Tööline jõi harjumuspärases tempos edasi. Nüüdseks on teada, et ka Ukrainas sõdivad Vene sõjaväelased joovad palju ning on pidevalt purjus.

2014. aastal ilmus USA politoloogiaprofessori Mark Lawrence Schradi paks monograafia "Vodka Politics: Alcohol, Autocracy, and the Secret History of the Russian State". Väga huvitav, unikaalne ning kohati väga lõbus raamat alkoholi ehk selle tarbimise, tootmise ja müügikontrolli ajaloost Venemaal.

Schrad väidab oma raamatus, et Nõukogude Liidus oli 1950. aastatel suur alkoholismiprobleem. Nimelt oli suur osa meestest alkohoolikud ja alkohoolikuks tehti nad Punaarmees. Kes veel mäletab väljendit "rindemehe 100 grammi"? Nimelt sai Punaarmee sõdur iga päev sada grammi viina, enne ja pärast vastutusrikkaid sõjalisi operatsioone aga 300 grammi. Mitte kõik ja iga päev, aga lõviosa küll.

Teise maailmasõja ajal huugasid Nõukogude Liidus kõige rohkem kahte sorti tehaste korstnad, need olid sõjatööstuse ja viinavabrikute omad. Tagajärg oli see, et märgatav osa Venemaa meestest oli sõja lõppedes alkohoolikud.

Kuulsusrikas Vene armee ja alkohol on lahutamatud ja nende kooseksiteerimise ajaloos on mitmeid lõbusaid fakte. Schrad väidab, et peamine põhjus, miks Venemaa kaotas 1905. aasta Vene-Jaapani sõja, oli see, et terve armee alates sõdurist kuni kõrgeima kindralini välja oli pidevalt silmini täis.

Kui jaapanlased pärast Port Arturi langemist võidukalt edasi liikusid ja Vene vägesid Mandžuurias järjest enam põhja poole surusid, siis venelased, kes kiirkorras ja paanikas taganesid, ei jõudnud oma ladusid vaenlase kätte langemise vältimiseks põlema panna. Selle asemel jagati kõik olemasolev toit ja viin sõduritele tarbimiseks laiali. Umbes veerand miljonit Vene sõdurit kaanis ennast täis, muutus juhitamatuks massiks ning veidi kainenedes läksid nad kohalikke kõrtse ja viinavabrikuid röövima.

Ka kurikuulsa Tsushima merelahingu kaotas Vene merevägi osaliselt sel põhjusel, et enamik ohvitsere olid purjus ja meremehed pikaajalisest joomisest demoraliseerunud.

Selliseid lõbusaid näiteid on Venemaa ajaloos palju. Praegu näib aga nii, et kõige muu kõrval hakkab Venemaa elanikkond ennast vaikselt põhja jooma. Muidugi mitte kogu elanikkond, aga märkimisväärne osa sellest. Kindlasti on sellel padujoomisel majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed, mis ilmnevad alles hiljem ja millest tulevikus uurimusi kirjutama hakatakse.

Kas tõusev viinatarbimine Venemaal on hea või halb uudis? Sellel on mõju Venemaa majandusele, ühiskonna tervisele ja armee võitlusvõimele. Ning see mõju pole just eriti positiivne. Mida rohkem Venemaal juuakse, seda rohkem väheneb ka Venemaa võime Ukrainaga sõdida. Egas midagi, за здоровье!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.