Armand lisas, et püüab valitsuse ülekulude vähendamiseks rääkida läbi nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonidega.

Eelarvepuudujääk ulatub prognooside põhjal sel aastal vähemalt 5,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Liidu reeglid lubavad kuni kolme protsenti.

"Kui välja arvata viimase 50 aasta üks-kaks kriisiaastat, siis on meil ajaloo suurim puudujääk," ütles Armand raadiojaamale France Inter.

Uus valitsus eesotsas peaminister Michel Barnier'ga peab esitama oktoobris parlamendile eelarvekava ja tal seisab ees usaldushääletus.

Barnier võib arvestada konservatiivide ja president Emmanuel Macroni juulivalimistega kahanenud leeri toetusega, kuid vasakpoolsete liit NFP ja parempopulistide Rahvuskogu (RN) võivad valitsuse kukutamiseks jõud ühendada.

Eelarvekava esitamise tähtaeg on 1. oktoober, kuid Barnier jääb sellega ilmselt hiljaks, kuna Macronil võttis ebaõnnestunud ennetähtaegsete valimiste järel valitsuse moodustamisega aega kogu suvi.

Maksutõus eemaldub Macroni senise seitsme ametiaasta valitsuste poliitikast, mis püüdis suurendada majandusaktiivsust ettevõtete ja vara maksude alandamisega.

"Seitse aastat ei ole tahetud makse tõsta," ütles Prantsuse valitsust nõustav New Yorgi ülikooli majandusprofessor Thomas Philippon.

"See võib olla mõttekas, aga see tuleb katta kulutuste kärpimisega, vastasel korral puudujääk paisub," lisas Philippon.

"Minu ülesanne on tagada, et olemasolevad maksud ei kammitseks meie kasvu, ei kammitseks töökohtade loomist," ütles samas Armand.

"Me ei sea tööinimestele, keskklassi kuuluvatele inimestele suuremat maksukoormat," lisas Armand.

"Seevastu väga rikkad inimesed, kes muide mõnikord ei maksa kuigi palju makse, ehk nad võiksid praeguses olukorras rohkem panustada," pakkus rahandusminister.