Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas teisipäeval ootamatult, et vabastab ametist 2021. aastal ametisse nimetatud PTA peadirektori Urmas Kirtsi. Ehkki pressiteade sisaldas kiidusõnu töö kohta, mida Kirtsi on teinud põllumajandusameti ning veterinaar- ja toiduameti ühendamisel, märgiti seal ka vajadust korrastada toiduohutuse järelevalvet ja parandada loomade heaoluga seotud juhtumite menetlemist.

ERR uuris regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt, milliseid vajakajäämisi nad Kirtsile ette heitsid, arvestades, et ilma mõjuvate põhjusteta kedagi ametist ei vabastata.

Kantsler Marko Gorban kordas veel kord kiidusõnu asutuse liitmisel tehtud suurele tööle, mille eest ministeerium Kirtsile tänulik on.

"Selleks, et seadusega asutusele pandud ülesanded oleks hästi täidetud ning asutus pakuks kvaliteetseid teenuseid, on täna vaja muudatusi asutuse juhtimises," lisas Gorban. "Eelkõige vajavad tõhustamist toiduohutuse ja loomade heaoluga seotud protsessid ja menetlused."

Ta ei soovinud aga täpsustada, millised olid konkreetsed etteheited Kirtsi tööle. Gorban selgitas, et järelevalvesüsteemi toimimisest ja tõhususest sõltub valdkonna usaldusväärsus ning selgituste jagamisel lähtub ministeerium sellest, et asutuse töörahu säiliks, inimesed oleks hoitud ja valdkonna usaldusväärsus ei saaks kannatada.

Urmas Kirtsi ütles ERR-ile, et talle esitatud etteheidete nimekiri oli väga pikk, kuid tema hinnangul üsna sisutühi.

"Tundub, et minister on pannud palju toredaid mõtteid paberile, aga ei minu ega mu kolleegide hinnangul seal mingit sisu ei ole. Sellega tuleb tegeleda, sest ma ei saa kuidagi lubada, et läbi minu antakse hinnang ka mu kaasjuhtidele, sest meil on valdkondlik juhtimine," sõnas ta. "Paraku antakse selle nimekirjaga ebaõiglane hinnang väga paljudele meie hulgast".

Loomakaitseorganisatsioonidel ei ole koostöö Kirtsiga sujunud. Eestimaa loomakaitse liidu Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa ütles, et Kirtsi jättis liidule väga üleoleva mulje ning võttis nende suhtes ülbe hoiaku.

"Ühtki probleemi ta ei tunnistanud. Oleme minister Madis Kallase laua ääres temaga koos istunud, proovinud dialoogi arendada, probleemidele otsa vaadata, aga ta ignoreeris probleemide olemasolu," lausus Metsa. "Hiljem pöördusime uue ministri Piret Hartmani poole, käisime koos teiste organisatsioonidega ja rääkisime loomade heaolu probleemidest temaga, kui ta ametisse asus. Hartman lubas, et tegeleb selle probleemiga."

Näitena PTA töö vajakajäämiste kohta tõi Metsa välja, et ameti esindajad ei jõudnud vajalikesse kohtadesse ja isegi, kui jõudsid, siis ei järgnenud sellele loomade äravõtmist ning väärteomenetlust ei alustatud.

"Tänaseks oleme mitu kutsikavabrikut PTA kätte andnud ja pole senini näinud ühtki väärteomenetlust, mis oleks jõudnud kohtusse ehk loomapidamisõiguse äravõtmiseni. Probleemid eskaleerusid. Midagi on organisatsiooni juhtimises valesti, kui ei suudeta alluvatele tööülesandeid selgitada," tõdes Metsa.

Ta tõi välja, et Eestimaa loomakaitse liit on suurim ja enim PTA-le abivajavatest loomadest teavitusi tegev organisatsioon, kuid neil on ainuüksi sellest aastast sadakond vastamata juhtumit, mille puhul ei tea nad sedagi, kas need loomad on elus või surnud.

"Me ei tohi minna eravaldusesse, aga see, kes tohib, ei tegele piisava kiiruse ja suhtumisega," ütles Metsa.

Etteheiteid jätkub Kirtsi kohta ka Eesti loomakaitse seltsil, mille juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul on neil üle 20 aasta tegutsenud organisatsioonina PTA-ga väga pikaajaline kogemus ja nad on näinud erinevaid juhtimisstiile.

"Kui eelmine juht tööle asus, hakkas ta väga aktiivselt seda organisatsiooni arendama, meie organisatsiooni ja vabatahtlikke püüti rohkem kaasata looma heaolu spetsilistide töösse, et saaks rohkem üksteist toetada ja koostööd teha, et kõik kontrollid saaks tehtud. Kirtsi tulekuga selline areng peatus. Koostöö jäi väga kaugeks," ütles Karurahu.

Tema sõnul käisid nad PTA-ga mitmel kohtumisel ja üritasid leida võimalusi, kuidas koostööd teha, kuid selles suunas liikumist ei toimunud. Lõppesid ka loomakaitsjate ja PTA ühised kontrollkäigud, ehkki selts soovis, et sarnaselt, nagu vabatahtlikud abipolitseinikud aitavad korrakaitsjaid, võiks ka loomakaitsjad PTA ametnikke abistada.

"Ka juhtumitele reageerimine polnud enam nii kiire kui varasemalt," tõdes Karurahu.

Loomakaitsjatele jäi mulje, et PTA-s toimus taandareng, sest probleeme oli küll varemgi olnud, aga pärast Kirtsi tulekut langes olukord 10–15 aasta tagusega sarnasele tasemele, kus ametnikega oli raske kontakti saada, otsuseid ei põhjendatud ning mõne kontrolli puhul öeldi, et kõik on hästi, ehkki tegelikult ei olnud. Ka juhtumitele reageerimine muutus Karurahu sõnul aeglasemaks.

Kristi Metsa tõi välja, et asi ei saa olla pelgalt rahanappuses, sest küsimusi tekitab ka ametnike suhtumine, kui näiteks kontrollitakse koerakuudi olemasolu, aga keti pikkus jäetakse mõõtmata.

"Osa ametnikke suhtuvad väga hoolimatult. Mitte kõik, aga probleemid on lausa mitme regiooni kaupa," sõnas Eestimaa loomakaitse liidu esindaja, kelle sõnul teatatakse endiselt loomaomanikele ametnike kontrollima tulekust ette ning pärast tööaega ei vasta ametnikud telefonile.

"See on võib-olla tõesti rahapuuduse taga, aga me ei saa valida aega, millal me looma päästma läheme, kui ta on kehvas seisus. Tihti on vaja, et ametnik oleks kohal ja asi saaks ametlikult fikseeritud, et saaks hiljem loomaomanikku karistada," kirjeldas Metsa ette tulevaid olukordi. "Hästi suuresti on loomade heaolu täna vabatahtlike õlgadel."

Kirtsi näeb otsuse taga loomakaitsjate lobitööd

Urmas Kirtsi ütles, et PTA kontrollib kõiki vihjeid, aga tööd "põllul" on sedavõrd palju, et kirjavahetuse pidamiseks pole alati aega.

"Me monitoorime vihjetele vastamist, üldjuhul me igale vihjele ei vasta, aga loomakaitsjatele oleme püüdnud vastata, et nad teaks, kas asi on menetlusse võetud, käidud kohapeal või mitte," sõnas Kirtsi.

PTA juht leiab, et tema ametist vabastamise taga ongi suuresti vabatahtlike loomakaitsjate lobitöö. Ta ei vaielnud vajaduse üle ameti tööd tõhusamaks muuta, kuid peab põhiprobleemiks rahanappust.

"Tõsi ta on, et toidujulgeoleku tagamisel ja loomade heaolu ja tervise tagamisel on veel palju teha, aga oleme aegade jooksul teinud vastavad ettepanekud ministeeriumile, kuidas oleks vaja ressurssi juurde, et teenuse kvaliteeti edasi nihutada. Lõppude lõpuks ei jõua õhinapõhiste sõnavõttudega väga kaugele ja kindlasti on vaja ametisse tuua lisavahendeid," lausus Kirtsi.

Tema sõnul ei mõisteta, et PTA-l ei ole sellist reageerimisvõimet nagu politseil või päästjatel, sest nende ametnikud on tööl kellast kellani ja vihjed püütakse paigutada muude tööde vahele, mistõttu võib nendega tegelemine aega võtta. Amet on aga Kirtsi kinnitusel oma tegevuse operatiivsust lihvinud ja käsitleb vihjeid sellisel tasemel, et oskab hinnata, kas neile tuleb reageerida kiiresti.

Loomakaitseorganisatsioonidega on PTA Kirtsi sõnul kohtunud regulaarselt kaks-kolm korda aastas, et arutada, kuidas koos paremini tegutseda.

"Oleme jätkuvalt positsioonil, et vabatahtlike organisatsioonide pärusmaaks on teavitustegevus loomapidajatele kui ka vihjete andmine meile ja kui see vastastikuse austusega toimub, on kõik kõige paremas korras," ütles Kirtsi.

Tema sõnul on PTA ametnike palk teiste riigiametite palgast keskmiselt 14 protsenti madalam ja tal pole olnud töötajatele öelda ühtki põhjendust, miks see nii on. Mingil põhjusel on aga PTA ametnikke koheldud teistest halvemini. Väiksem rahastus paneb organisatsiooni ka tööjõuturul kehvemasse seisu, nentis Kirtsi. Ta lisas, et kaalub võimalust enda ametist vabastamise otsus vaidlustada, sest selles käskkirjas olev ebaõiglus lausa karjub näkku.

"Nii menetluslikust aspektist, aga eriti nende väidete poole pealt," sõnas Kirtsi.

Loomakaitseorganisatsioonid loodavad aga, et PTA saab uue juhi, kes annab ametile ka uue hingamise.

"Praegu tekkis peaga vastu seina jooksmise tunne – ükskõik, kui palju koostööd ei pakuks, vastu seda ei võetud. Äkki nüüd tuleb keegi, kes aitab seda suunda edasi arendada," lausus Karurahu.

Metsa märkis, et alati ei ole asi rahas, vaid tahtes ning uuelt juhilt ootab ta loomakaitseorganisatsioonidega ühise laua taha istumist ja tõsist tahet asju muuta. Ehkki koostöö PTA-ga pole tema sõnul kunagi väga hea olnud, siis praeguseks on ühiskond arenenud sinnapoole, et inimesed usaldavad kohati rohkem vabatahtlikke organisatsioone kui riigiameteid.

"Täna ignoreerida MTÜ-de koostöövajadust on äärmiselt lühinägelik," lisas Eestimaa loomakaitse liidu Lõuna-Eesti regioonijuht.

2022. aastal kajastas "Pealtnägija" juhtumit, kus varem mitme jõulise loomakaitseoperatsiooniga uudiskünnise ületanud Tiina Kukk PTA-st koondati. Kukk rääkis toona, et ametis lokkas rumalus, lohakus ja misogüünia, kuid Kirtsi nimetas tema väiteid liialduseks või koguni valetamiseks.

Põllumajandus- ja toiduamet loodi 2021. aasta alguses veterinaar- ja toiduameti ja põllumajandusameti ühinemisel. PTA teeb järelevalvet toidu- ja söödaohutuse, loomatervise ja -heaolu, põllumajandusloomade aretuse, maaparanduse ja maakasutuse, taimekaitse ja taimetervise, taimse paljundusmaterjali, väetiste, mahepõllumajanduse, kutselise kalapüügi ning turukorralduse valdkondades.

Uue peadirektori leidmiseks korraldatakse lähiajal avalik konkurss.