Muinsuskaitseamet kärbib järgmisel aastal ligi 800 000 eurot
Kultuuriministeeriumi haldusala ühed suuremad kärpijad järgmisel aastal on Eesti rahvakultuuri keskus ning muinsuskaitseamet. Mõlemad kärbivad peamiselt tegevuskuludelt, nagu lähetused ja koolitused.
Muinsuskaitseameti kogueelarve kärbe on 2025. aastal 775 602 eurot, mis teeb üheksa protsenti kogueelarvest ja puudutab nii tegevuskulusid kui ka jagatavaid toetusi.
Proportsionaalselt jaguneb see nii, et 2025. aastal tuleb 500 000 eurot hoida kokku ameti enda tegevuskuludelt (vähenemine 14,8 protsenti) ja ülejäänu toetustelt (toetuste eelarve väheneb ligi viis protsenti).
"Kärpimine pole kerge ülesanne, kui raha ära võetakse, on raskem tegevusi planeerida, peame hakkama tegema valikuid," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.
"Eelkõige hoiame oma tähelepanu sellel, et muinsuskaitseameti peamised eesmärgid saaksid täidetud, sest need on seadusega antud kohustused meile," ütles Mihkelson.
"Lähetused, koolitused - läheme oma inimeste arvelt kärpeid tegema," kirjeldas Mihkelson tegevuskulude kärpeid, mida muinsuskaitseamet kavandab.
Juba on aga teada, et toetustest väheneb muuseumide arendustegevusteks mõeldud muuseumi kiirendi eelarve seitse protsenti.
Kolme aasta peale kokku (2025-2028) väheneb muinsuskaitseameti kogueelarve võrreldes 2024. aastaga 12 protsenti.
Laulupeoliste juhendajate toetus pääses kärpest
"Oleme finantsjuhiga arutanud, kuidas me edasi liigume järgneval kolmel aastal. Praegu võin kenasti ütelda, et töötajatel säilivad palgad, ametikohad säilivad
ja ka majanduskulude poolest saame kenasti toimetada, nii et meie töörütm ei saa häiritud," ütles Eesti rahvakultuuri keskuse direktor Kalle Vister.
Vister ütles, et järgmise aasta kärbe puudutab tegevuskulusid ja on ligi 120 000 eurot. Sinna juurde tulevad veel toetusmeetmekärped, mille suurust Vister ei oska ütelda.
ERK-i 2024. aasta eelarve on koos toetusmeetmetega kuus miljonit eurot.
Vister ütles, et rahvakultuuri keskusel kärpe tõttu suurt midagi tegemata ei jää.
"Meil on planeeritud neli korda aastas asutuse õppepäevad ja üks õppepäev on
maakonda väljasõiduga, mis on suurema kuluga. Praegu oleme kokku leppinud, et jääme kahe õppepäeva peale," ütles Vister.
Oluline on ka see, et ERK-i toetusmeede, millega kaetakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu, jääb kärpest puutumata.
2025. aastaks toetuse taotlemisel on minimaalne kontakttunni maksumus 19,05 eurot ning maksimaalne 38,10 eurot. Taotlusvooru eelarve on järgmisel aastal 2,6 miljonit eurot.
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi kärbitakse kultuuriministeeriumi valitsemisalas järgmisel aastal kokku 13,4 miljonit eurot. 2026. aastal suureneb kokkuhoid 21 miljoni euroni ja jõuab 2027. aastaks 26,3 miljoni euroni.
Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on neli protsenti aastani 2028. 2025. aastal on see kokku 5,3 miljonit eurot.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueerisid Jane Saluorg, Reet Weidenberg ja Mari Peegel