Kaljulaidi sõnul on Eestis praegu küsimus selles, kui hea on parlamentaarne järelevalve Eesti julgeolekuteenistuste üle. "Meil on selleks olemas eraldi komisjon riigikogus. Kui süvitsi see komisjon tegelikult julgeolekuasutuste tegevusse sisse vaatab? Ma olen selle komisjoni liige, võin öelda, et tegelikult väga ei vaata," ütles ta raadiosaates "Välistund".

"Riigikaitsekomisjon täpselt samamoodi – kuna on eraldi komisjon, kes tegeleb julgeolekuasutustega – selle eelhoiatuse küsimusega väga tõsiselt ei tegele," lisas Kaljulaid.

Kaljulaid märkis, et USA-s algas pärast 11. septembri terrorirünnakuid parlamentaarsel tasemel uurimine seoses eriteenistuse tegevusega.

Tema sõnul on debatikoht, kas julgeolekuasutuste järelevalvet peaks Eestis tõhustama.

"Minu meelest oluline on see, mina olen selle poolt, et riigikogul oleks tugevam roll, riigikaitsekomisjonil samuti oleks tugevam roll," lausus Kaljulaid. "Aga siiski tuleb jääda põhiseaduse seatud raamide piiresse. Ehk siis riigikaitsekomisjon ei saa minna kaitseministeeriumi või kaitseväge juhtima. Selleks on seal oma käsuahel, oma juhtimisahel – sellesse vahele trügida ei tohi."

Kaljulaid: riigikaitsekomisjon saaks oma rolli täita paremini

Kaljulaid ütles, et riigikaitsekomisjon saaks täita paremini oma ülesannet – teostama riigikaitsepoliitika elluviimise üle järelevalvet.

Ta täpsustas, et ei viidanud sellele, et selles valdkonnas oleks probleem või konkreetne küsimus, millega peaks rohkem tegelema.

"Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu sellele, et ajalooliselt, kui midagi on valesti läinud, siis on hakatud parlamendi poolt huvi tundma. Kui me näiteks võtame sellesama Ameerika näite, siis 9/11 lõppraport toob välja ridamisi probleeme, mis olid konkreetselt seotud info jagamisega erinevate teenistuste vahel. Sellele omakorda USA kongress reageeris, lõhkudes maha neid müüre, mida kongress ise oli ehitanud, teenistuste vahel, et nad saaksid seda infot paremini jagada, andes neile uusi õigusi, andes neile olulisel määral rohkem täiendavat rahastust," rääkis Kaljulaid.

"Küsimus on selles, kas USA kongress, kui ta oleks sellesse maailmasse rohkem süvenenud, võib-olla ennetavalt seda teinud – võib-olla siis ei oleks seda terrorirünnakut saanud kunagi juhtuda, sellepärast et need müürid oleksid maha lõhutud näiteks juba selle tuules, kui üheksakümnendatel aastatel toimusid terrorirünnakud nii USA sees kui USA saatkondade vastu."

Kaljulaid rõhutas, et luureteenistuse eelhoiatus on kriitilise tähtsusega.

"Meie peame oma protsessid käivitama põhiseaduspäraselt, õigeaegselt. Kui riigikogu näiteks oma mobilisatsiooni otsused kuidagi viisi maha magab või teeb nad valel ajal, siis see on halb asi ja selles mõttes on see väga kriitiline komponent," sõnas ta.

"Küsimus on selles, kas me täna tegeleme sellega piisavalt, kas me täna teame piisavalt just nimelt riigikogus. Ma väidan, et ilmselt saaks ka siin teha rohkem," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid: komisjonidel ja parlamendil pole piisavalt nõunikke

Saatejuht küsis, mis on need konkreetsed asjad, mida Kaljulaid riigikogus ja riigikogu pädevustes või volitustes muudaks.

Kaljulaid ütles, et nii komisjonidel kui ka parlamendiliikmetel pole piisavalt ressurssi.

"Riigikaitsekomisjoni heaks täna töötab kolm ametnikku, kellest üks on rohkem tehnilise toe ja asjaajamise rollis ja kaks inimest, kes tegelevad sisulise riigikaitsekomisjoni toetamisega. Teatavasti parlamendiliikmetel samuti oma meeskondi ei ole. Kui ma kohtun oma kolleegidega praktiliselt kõigist NATO parlamentidest, siis see on üsna erakordne olukord," sõnas Kaljulaid

"Ja nüüd ongi see, et kui me räägime parlamentaarsest järelevalvest, siis tegelikult iseenesest see, mida Meelis Kiili ajab, et näiteks riigikaitsekomisjon võiks koostada selles valdkonnas raporteid. Selline võimalus on ju ka täna kodu- ja töökorra seaduses olemas, aga ma arvan, et suuresti nendesamade ressursside puuduse tõttu ei ole täna riigikogus seda väga palju kasutatud," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid: parlament ei suuda oma põhiseaduses ette nähtud rolli täita

Kaljulaid täheldas, et uurimiskomisjonide suhtes on Eestis seisukoht, et neid pole vaja.

"Riigikaitsevälistel teemadel – võtame kasvõi sama Covidi kriisi. Mina küll olen pisut imestunud, et sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna inimesed parlamendis ei ole püstitanud küsimust, kas tol ajal toimunu ja kõik need piirangud, mida kehtestati, ja kõik see, mis Eesti ühiskonnas toimus – kas see ei oleks väärinud siis parlamentaarset uurimiskomisjoni? Minu meelest küll oleks väärinud," sõnas Kaljulaid.

Ta lisas, et ka Läänemerel toimunud gaasitoru purunemine oleks väärinud uurimiskomisjoni moodustamist. "Aga see takerdub sinna taha, et parlament tegelikult, vastupidiselt sellele, mida arvatakse ühiskonnas, on institutsioonina just ametkonna mõttes alarahastatud, alamehitatud ja ei suuda täna täiel määral oma põhiseaduses ette nähtud rolli täita."