Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu (Eesti 200) sõnul peeti selleks, et eelnõu üldse teisele lugemisele jõuaks, pikki ja põhjalikke läbirääkimisi ning lõpuks sündis kompromiss, mis peaks tagama selle vastuvõtmiseks vajaliku häälte arvu. Tema sõnul jõuab riigikogu eelnõu vastuvõtmiseni tõenäoliselt juuni esimeses pooles.

Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse järgi nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et samas ei ole praegu üheselt mõistetav, kas riigikaitsekomisjoni seisukoha arvesse võtmine tähendab, et see on valitsusele siduv või mitte.

Muudetud sõnastus ütleb, et komisjon annab valitsusele nõusoleku. See teeb muudatuse algatajate kinnitusel komisjoni seisukoha üheselt mõistetavalt siduvaks.

Kalev Stoicescu sõnul on praktikas juba varem eeldatud, et kaitseväe juhataja kandidaat leiab komisjonis laialdase toetuse.

"Sõna "arvestades" sisuliselt ikkagi tähendab Eesti keeles nõusolekut ja niimoodi on seda ka alati tõlgendatud ja sellepärast praktikas ei ole ka kunagi välja käidud sellist kandidaati, mille puhul on teada, et ei pruugi leida riigikaitsekomisjoni toetust," ütles Stoicescu.

Teiseks täiendatakse riigikogu kodu ja töökorra seadust, milles sätestatakse kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne riigikogu suures saalis. Riigikogu liikmed saavad talle küsimusi esitada, kuid ei hääleta tema kandidatuuri üle. Stoicescu hinnangul need muudatused protsessi keerulisemaks ei muuda.

"Lihtsalt on üks etteaste seal juurde kirjutatud täiskogu ees. Kui selline soov oli ja see aitas kaasa selle lõpliku kompromissi leidmisele, siis minul ei olnud selle vastu mitte midagi," sõnas Stoicescu.

Komisjoni kuuluv reformierakondlane Alar Laneman ütles, et mainitud muudatused jõudsid eelnõusse pikkade arutelude tulemusel.

"Kaitseväe juhataja määramine on seotud sellega, milline on kaitseväe juhataja roll kriisi või sõja ajal. Ja kuna ta peab ikkagi vastutama väga tõsise valdkonna eest, sisuliselt juhtima kogu riiki hõlmavat sõjategevust, siis vastava kaaluga peab olema ka see tema valiku ja määramise protsess. Et see oleks kvaliteetne, läbimõeldud ja ka seadusandja saaks selge kinnituse, et me valime õige mehe või naise selle ülimalt tähtsa töö jaoks," rääkis Laneman.

Samuti on Lanemani sõnul oluline silmas pidada, et seadusandjate arvamuse kaasamisel seob see omakorda omavahel kogu riigi ja ühiskonna. Lisaks paneb see teatud vastutuse ka riigikogule. Riigikaitsekomisjonil tekib ka võimalus kandidaat tagasi lükata.

Komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles, et ei tema isiklikult ega ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole pidanud vajalikuks kaitseväe juhataja nimetamise protseduurides muudatusi teha. Kaljulaid lisas, et talle pole ka lõpuni selge, milliseid probleeme nende muudatustega lahendatakse.

"Oli selge, et selle seadusega pole võimalik edasi minna, kui riigikogu riigikaitsekomisjoni osade liikmetega, kes olid siis teinud arvukaid muudatusettepanekuid, kokku ei lepita. Põhimõtteliselt meie oleme alati olnud sellel seisukohal, et seda seadust on vaja ja me toetame selle vastuvõtmist. Kui nüüd muidugi nende muudatuste käigus oleks tulnud sinna seadusesse midagi sellist, mis oleks meile põhimõtteliselt täiesti vastuvõetamatu, siis muidugi ei oleks sotsiaaldemokraadid omalt poolt toetanud neid muudatusettepanekuid tervikuna. Näiteks kui oleks kaitseväe juhataja valimise korda kuidagi muudetud sellisel viisil, kus ikkagi tekib otsene protsessi politiseerimise oht," kommenteeris Kaljulaid.