Tänavu aprillis kukkusid Kiievi oblastis asuvasse Tripolskaja soojuselektrijaama Vene raketid. Elektrist jäi ilma rohkem kui 200 000 inimest. Elektrienergiataristu on täiemahulise sõja algusest pidevalt tule all.

"Massiliste rünnakute uus laine algas 22. märtsil. Kuni 26. augustini olid sihtmärgiks soojuselektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. Selle aja jooksul hävitati üheksa gigavatti ehk pool sellest võimsusest, mida me kasutasime möödunud talvel," lausus Tuleviku instituudi energiaprogrammi direktor Andrian Prokip.

Enne sõda tarbis Ukraina umbes 25 gigavatti elektrienergiat, peaaegu poole sellest tootsid neli Ukraina tuumaelektrijaama. Sõja alguses okupeerisid vene väed Zaporižžja tuumaelektrijaama.

 "Ühest küljest me kohe kaotasime Zaporižžja tuumaelektrijaama, mis andis kuus gigavatti, teisest küljest langes ka tarbimine 30 protsendi võrra. Täna tagavad tuumaelektrijaamad 50–55 protsenti elektrit. Need jaamad on kriitilise tähtsusega Ukraina energiasüsteemi jaoks," ütles Prokip.

Tuumaelektrienergia on Ukraina jaoks ülitähtis. Tšihhirinska tuumaelektrijaama hakati ehitama 1980-ndatel, kuid külmutati mõni aasta hiljem pärast Tšernobõli katastroofi. Nüüd on aga Tšihhirinska tuumaelektrijaama projekt jälle päevakavas.

Kõigile on aga selge, et selline projekt võtab aega ja raha, mida Ukrainal praegu ei ole. Kõik ressursid lähevad tabamuse saanud taristu taastamisele.

"Muidugi on vaja taastada tabamuse saanud elektrijaamad. Siin on aga probleem. Kui me need taastame ja samal ajal meil ei ole piisavalt palju õhutõrjet, et neid kaitsta, siis pole mõtet neid taastada. Meil juhtus juba nii, et taastasime objektid ja mõni nädala hiljem kukkusid sinna jälle raketid," rääkis Prokip.

Mis võiks olla lahendus?

"Praegu räägitakse väikeste jaamade ehitamisest, sest neid on palju raskem tuvastada ja tabada. Lisaks need raketid ei ole väga täpsed, et ühe löögiga väikest jaama tabada. See kõik võib demotiveerida venelasi ja sundida rünnakutest loobuma," lausus Prokip.

Praegu on aga väikeste jaamade ehitamine alles algetapis. Samas otsivad nii ettevõtted kui ka tavainimesed muid lahendusi, kuidas elektrit tagada. Näiteks Kiievis hakati paigaldama majade katustele päikesepaneele. Sellega aitab elanikke energiaefektiivsuse fond.

"Arvestades olukorda energiavaldkonnas, käivitasime tänavu mais programmi "GreenDim" ehk "Roheline maja", mille raames pakume korteriühistutele abi päikeseelektrijaama paigaldamisel. Kõik meie programmid on inklusiivsed, mis tähendab, et nendes võivad osaleda kõik majad Ukrainas, kus on loodud korteriühistu, sõltumata sellest, kus see maja asub ja kas tegemist on uue või vana majaga," rääkis energiaefektiivsuse fondi tehniline direktor Dmõtro Sõrõh.

"Kui tulevad rünnakud, energiatootmine väheneb ja tulevad elektrikatkestused, siis nõudlus kohe hakkab kasvama, korteriühistud hakkavad pöörduma meie poole. Kui aga olukord stabiliseerub, nagu viimased paar kuud, siis nõudlus hakkab langema," ütles Energiaefektiivsuse fondi direktor Jehor Farenjuk.

Kui efektiivsed on aga päikeseelektrijaamad talvel?

"Meie geograafiliselt asume seal, kus on talvel väga vähe päikeselisi päevi ja päevad on lühikesed. Kui suvel annab päike 20 protsenti energiatootmisest, siis talvel ei anna see isegi ühte protsenti," ütles Prokip.

 Milleks peavad Ukraina elanikud sel talvel valmistuma?

"Kriitiliseks faktoriks energiasüsteemi töö jaoks talvel on rünnakud ja nende massiivsus. Kui neid ei tule, siis meid ootab tavaline talv nagu 2022. aastal. Katkestused kindlasti tulevad, kuid mitte suured," lausus Prokip.

"Raketirünnakuid pole ammu olnud. See tähendab, et nad koguvad rakette ja hakkavad laskma energiasüsteemi, jaotusjaamade ja soojusjaamade pihta, et Ukraina linnad oleksid humanitaarkatastroofi olukorras. See annaks Putinile tema suhetes USA tulevase presidendiga veel ühe trumbi, peale Donbassi. Ta võiks öelda, et Ukrainas on katastroof, aga mina olen valmis rünnakud peatama kas või kohe. Sina aga pead sundima ukrainlasi kapituleeruma," ütles New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus.