Sügis Donbassi küntud põldudel näeb väga rahulik välja, kuid 20 kilomeetri kaugusel sealt käib sõda.

"Me teeme oma tööd, külvame vilja. Loodame, et see ala jääb ikka Ukrainale. Praegu me ei kavatse lahkuda. Jääme viimase hetkeni siia ja siis vaatame, mis edasi saab," rääkis agronoom Viktor.

"Enne täiemahulise sõja algust elas meie oblastis ligi kaks miljonit inimest. Poolteist miljonit neist on praeguseks siit lahkunud, et säästa enda, oma laste ja vanavanemate elusid," sõnas Donetski oblasti administratsiooni juht Viktor Filaškin.

Eelmisel aastal vabastasid Ukraina väed osa okupeeritud Zaporižžja oblastist.

"Eelmine aasta oli raske. Me vabastasime Robotõne, asusime seal kaitsesse, aga nad koondasid palju vägesid ja tehnikat ning selle vastu me ei saanud. Pidime taktiliselt taganema," rääkis Ukraina sõjaväelane kutsungiga Kreeklane.

Sõja käik sõltub paljuski sellest, kes võidab 5. novembril USA presidendivalimised.

"Võib arvata, et 5. novembrist kuni 20. jaanuarini avaneb nii Venemaal kui ka Ukrainal võimalusteaken oma eesmärkide saavutamiseks. Venemaal on käed palju vabamad, aga Ukrainal palutakse tõenäoliselt enne 5. novembrit olukorda mitte eskaleerida – mitte rünnata Krimmi ja Kertši silda ning vähendada drooni- ja raketirünnakuid Venemaa territooriumi pihta. Seda sellepärast, et see võib viia eskalatsioonini ning takistada Kamala Harrisel valimised võita," kommenteeris New Geopolitics Research Networki analüütik Mõhhailo Samus.

Probleemid on ka Venemaal.

"Venemaalt tulevad huvitavad uudised. Nad on otsustanud tõsta sõjaväega liitumise lepingu esmakordset väljamakset kolme miljoni rublani. See on natuke rohkem kui 30 000 dollarit. See tähendab seda, et oma eesmärkide saavutamiseks napib neil elavjõudu. Tundub, et varem lepingu eest makstud 20 000 dollarit ei motiveeri rahvast piisavalt, et armee ridasid täita. Nad on nõus välja käima suuri summasid, et okupeerida Donetski oblast. Selleks on neil aga vaja inimesi," rääkis Samus.

"Nende elavjõu kvaliteet on langenud. Varem langesid meie kätte vangi sõdurid, kes olid wagnerlaste all läbinud kahe-, nelja- või isegi kuuekuulise väljaõppe. Uute sõdurite lend jääb aga lühikeseks. Me oleme vangi võtnud sõdureid, kes jõudsid armeega liitumisest saadik sõdida alla kahe nädala," ütles Ukraina sõjaväelane kutsungiga Kass.

Ka Ukrainal napib elavjõudu ja uus mobilisatsioon ei pruugi seda lahendada.

"Ma ei taha oma üksuses näha sunniviisiliselt mobiliseerituid. Nad võivad iga hetk deserteeruda. Ülesannete täitmisel ei saa nende peale loota," tõdes Ukraina sõjaväelane kutsungiga Ruunimärk.

Peale Donbassi okupeerimist saavad Vene väed edeneda ka Zaporižžja suunal.

"Me järeldame seda sellest, et nad ründavad meid nüüd palju rohkem mitmikraketiheitjatest ja droonidega. Kui algas meie Kurski operatsioon, jäi siin tunduvalt rahulikumaks – vähem droone, vähem pommitamist. Nüüd on aktiivsus jälle tõusnud. See paneb meid muretsema. Nemad valmistuvad rünnakuks, me valmistume kaitseks," ütles Ukraina sõjaväelane kutsungiga Professor.

Milline on aga võimalus, et Venemaa ja Ukraina alustavad läbirääkimisi vähemalt vaherahu saavutamiseks praeguse rindejoone piires?

"Venelastel on kõik hästi. Nad edenevad, neil on piisavalt palju ressursse, Põhja-Korea tarnib neile laskemoona, Iraan annab neile droone, raketid on neil endal olemas. Miks nad peaksid peatuma? Putinil on vaja Ukraina kapituleerumist. Siis võib ta öelda: "Külmutame konflikti, aga sellistel tingimustel, et Ukraina ei astu NATO-sse ega Euroopa Liitu. Okei, Eroopa Liidu suhtes võime veel mõelda"," rääkis Samus.

"Tõenäoliselt ei juhtu see niipea. See võiks kiiremini lõppeda. Tahaks koju, oma pere juurde," sõnas Ukraina sõjaväelane kutsungiga Babašmal.

"Vaenlasega ei tohiks mitte mingil tingimusel läbi rääkida. Ainsad läbirääkimised peaks toimuma nende riikidega, kes on nõus meile vaenlase väljaajamiseks relvi ja laskemoona andma," ütles Ruunimärk.