"Vandaalitsemine on üle linna tõusnud – eriti just viimasel aastal – ning vajab linnas tervikuna kontrolli alla võtmist. See õnnestub muidugi paljuski politsei ja munitsipaalpolitseiga koostöös. Kesklinna valitsuse teha on hoida oma objektidel puhtust," sõnas Tallinna Kesklinna vanem Sander Andla (Reformierakond).

"Mis puudutab nõukogudeaegset memoriaali, siis linnavalitsuses on kokku lepitud, et lahendame selle temaatika koostöös arhitektide ja represseeritute esindajatega ning hauarahu austades," tsiteeris Andla kevadist koalitsioonilepet.

Andla märkis, et linnavalitsuse tegevusprogrammi järgi peab see kokkulepe olema saavutatud 2025. aasta maiks. 

Isamaa ettepanek koalitsioonileppesse oli, et Eesti keskseim punamonument tuleb üldse likvideerida. Arutluse tulemusel sai koalitsioonileppesse kirja hoopis sotsiaaldemokraatide arusaam, kirjutas ERR kevadel.

Siis käis läbi ka idee, et Maarjamäe memoriaal tuleks anda ajaloomuuseumile kasutada. "Ma ei näe iseenesest midagi halba, kuid see eestvedamine ajaloomuuseumi poolt tuleks. Miks mitte!" ütles abilinnapea Kaarel Oja.

Reedese seisuga pole linnavalitsus seda ideed ajaloomuuseumiga arutanud, ütles ajaloomuuseumi direktor Jaanus Rohumaa.

Memoriaali saatus on kõne all olnud viimased 30 aastat, kuid teravamalt alates täiemahulise sõja puhkemisest Ukrainas.

Veidi varem, 2020. aastal esitas keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) valitsuskabinetile memorandumi, milles pakutakse lahendusi nõukogude okupatsiooniajal Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksi edasise saatuse kohta. Siseminister Mart Helme ütles toona, et tema pooldab selle kompleksi lammutamist.

2022. aasta oktoobris eemaldati Maarjamäe memoriaali alalt riigimaal asuvad okupatsioonisümboleid kandvad punaväeosade mälestustahvlid. Neid oli kokku 32.

Maarjamäe memoriaali keskne objekt on 1960. aastal püstitatud 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mille autorid olid arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli.

Keskel on tseremooniaväljak, mille kujundasid 1975. aastal arhitektid Allan Murdmaa, Peep Jänes, Rein Kersten, Henno Sepmann, kunstnik Jüri Palm, insener Vello Hüdsi.