Korstna lõhkamine toimus kell 11.28. Tööd laabusid ootuspäraselt ning korsten kukkus piki Emajõge loode-põhja suunal. Langemise asupaika oli kaevatud kraav, kuhu korstna kukkumise põrutuse ja tolmu vähendamiseks oli pumbatud vett.

Tehnilise järelvalveameti kinnitusel varistatakse korstnaid igal aastal ja nii läks ka selle korstna varistamine ootuspäraselt. Eriliseks tegi sündmuse varistatava objekti mastaap ja asukoht.

"Ta on niivõrd tiheda asustusega piirkonnas, et see avalik huvi tegi objekti eriliseks. Aga tehniliselt on see tavapärane töö," ütles TTJA tehnikaosakonna juhataja Lauri Kütt "Aktuaalsele kaamerale".

Inimestel on korstnaga seoses palju mälestusi

Üle 30 aasta Turu tänava katlamajas ametis olnud Heino Harju töötas seal mitmes valdkonnas alustades elektroonikast ja automaatikast kuni dispetšerini ja nii on tal hoonega seoses ka palju mälestusi.

"See oli 1978. aasta talvel, kui käis see suur Tartu pauk, kus üks suur katel lasti gaasi täis, pandi tuli otsa ja käis pauk. Suitsukäigu plekid, mis on sellised kuue kuni kaheksa millimeetri paksused, nendest mõni hõljus isegi Emajõe teisele kaldale ja korstnast käis välja sama pikk tuleleek nagu korsten ise. Üks gaasikontori lektor juhtus parasjagu sinna poole vaatama, nii et korsten tulistas nagu mingi vanaaegne kahur. Aga ta oli kvaliteetne kahur, ei läinud mitte lõhki," meenutas Harju.

Nii Sõpruse sillale kui ka Emajõele kogunes palju rahvast korstna lõhkamist vaatama.

"See oli võimas vaatemäng ja natuke on kahju ka korstnast, sest ma töötasin siin 35 aastat keskkatlamajas vahetusülemana ja see oli nüüd viimane materiaalne mälestus, mis sellest katlamajast on jäänud," ütles Sulev.

"Ta on kogu aeg olemas olnud. Ma ei olegi saanud vaadata, et nüüd teda pole. Veel eile õhtul käisime vaatasime ja meil on igasugune pildimaterjal tehtud selle kohta. Eks tast kindlasti kahju on, sest ta oli ikkagi maamärk. Naeravad, kas sa ikka oskad nüüd koju tulla," rääkis Lea.

Korstna ümber oli ohuala ja liiklus ümber suunatud

Korstna ümber oli 200 meetri raadiuses ohuala, kus kõrvaliste inimeste viibimine oli rangelt keelatud. Ajutiselt suleti ka Turu tänav ja liiklus suunati ümber. Liiklus peatati ka Emajõel.

Ohuala ulatus ka Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale.

Ajutine liikumisteekond oli marsruudil Jõe – Aleksandri – Aida ja vastupidi. Aida tänaval (Turu – Aleksandri lõigus) ja Aleksandri tänaval (Aida – Jõe lõigus) oli sellel ajavahemikul keelatud peatumine ja parkimine. Aida – Aleksandri ja Aleksandri – Lina ristmikul asusid reguleerijad, kes aitasid liiklust korraldada. Sõpruse sillalt tulijad said kesklinna suunal liikuda Kalevi tänava kaudu.

Kõik bussiliinid, mis peavad läbima Turu tänava Jõe – Aida vahelist lõiku, läksid kell 9–12 ümbersõidule marsruudil Jõe – Aleksandri – Aida ja vastupidi. Jõe peatus paigaldati ajutiselt Aleksandri tänavale Aleksandri pubi ette ja Aida peatus paigaldati ajutiselt Aida tänavale (Aida – Turu ristmiku lähistele).

Korstna varistamist sai ohutult jälgida ka Anne kanali supelrannas, kus oli korstnale hea vaade.

Varistamistööde piirkonnas oli keelatud droonide lennutamine.

Korstna varistamise töö tellis Turu 18 kinnistu omanik OÜ Giga Investeeringud ettevõttelt OÜ Emajõeruum, langetuse ettevalmistööd tegi Valbest OÜ, lõhkamise viis läbi Spark & Stone Concept. Ohuala piiramise ja liikluskorralduse eest vastutas Forus.

Endise katlamaja alale on kavandatud Katlamaja kvartal elu- ja ärihoonetega.

Tartu Katlamaja kvartali arhitektuurivõistluse võitja selgus kevadel

Tartu Katlamaja kvartali arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid (KTA) projekt "Kiil".

Tegemist Tartu linna ühe suurema arendusprojektiga, mille kogumaht on kokku 40 000 ruutmeetrit ning mille käigus valmib pea 200 korterit, 15 000 ruutmeetrit äri- ja büroopinda ning 10 000 ruutmeetri suurune maa-alune parkla. Investeeringuid on umbes 100 miljoni euro ulatuses, teatas arendaja Giga Investeeringud. Kinnistu asub aadressil Turu 18.

Katlamaja kvartali arendusprojektiga alustati juba 2017. aastal ning esmalt korraldatud planeeringuvõistluse võidutöö kuulutati välja 2018. aastal, kuid detailplaneeringu pikaajalise menetluse tõttu otsustas Giga Investeeringud korraldada tänavu jaanuaris uue arhitektuurivõistluse.

Kevadel teatati, et esimesed hooned saavad Katlamaja kvartalis valmis aastaks 2027 ja selleks ajaks valmib eeldatavalt linna poolt uus promenaad. Kinnistu 20 000 ruutmeetrist on umbes 10 000 mõeldud hoonestamiseks. Ülejäänud jääb arendaja ja linna poolt avaliku ruumi loomiseks.

Arhitektuurivõistlusel osalesid lisaks büroole KTA veel Arhitekt Must, KOKO Arhitektid, Molumba, Pluss Arhitektid, PIN Arhitektid, ARS Projekt ja Karisma Arhitektid. Tööde tellija on Giga Investeeringud.