Viljandi küünlavabrik on tööinspektsiooni luubi all
Tööinspektsioon on uurinud ligi aasta aega Viljandi küünlavabrikut Hansa Candle ja leidnud sealsetes töötingimustes 27 puudust. Küünlavabriku Hansa Candle endiste töötajate väitel tehti tehases orjatööd.
Ettevõtte Hansa Candle juht Harri Juhani Aaltonen väitis ETV saate "Impulss" otse-eetris, et tema pole kedagi ketti ega luku taha pannud, mistõttu ei vasta tõele, et tehases tehakse orjatööd. "Mul on selline tunne - et kuul pähe -, nagu ettevõtja oleks kõige kurja juur," ütles ta.
Arutelusaate "Impulss" avaloos rääkis küünlavabriku Hansa Candle endine töötaja Marju Truu, kuidas enne kutsehaiguse diagnoosimist tehti talle ühtekokku kolm operatsiooni. Kaks lõikust olid vajalikud väljakäiva seljadiski tõttu, viimane operatsioon tehti tema käele - tal diagnoositi epikondüliit ehk nn tennisisti küünarliiges.
Aaltonen ei saanud Truu haiguslugu kommenteerida, sest tema sõnul peidetakse kutsehaiguste diagnoosimisel suur kogus infot tööandja eest ära. Ja isegi, kui ta teaks Truu tervisest rohkem, ei saaks ta avaldada delikaatseid terviseandmeid.
"Impulsi" toimetusele andsid intervjuu veel kaks endist Hansa Candle töötajat – Berit Taul ja Kadri Stern. Nad kinnitasid toimetusele, et vaatamata töötajate kaebustele ei püüdnud juhtkond nende töötingimusi parandada.
Näiteks oli Sterni väitel tehase liinide kõrgus üks põhjus, miks töötajatel olid seljad haigeid. "Ma olen 1,75 sentimeetrit pikk ja minu jaoks olid kõik liinid liiga madalad," ütles ta.
"Isegi siis, kui reaalselt töötajad jäid haigeks ja neil tekkisid füüsilised vaevused, ei oldud nõus tingimusi muutma sõbralikumaks," lausus Stern. Tema hinnangul töötati ebainimlikes tingimustes: "Kui kutsuda välismaa seadistajad siia, satuksid nad EMO-sse või Jämejalga, kui nad neid liine näeksid."
Nagu endisel kolleegil, hakkasid ka Taulil käed valutama – tal tekkisid randmepõletikud, mistõttu viibis ta korduvalt haiguslehel. Kuigi erinevate tervisehädade tõttu olid haiguslehel ka teised töötajad, kartsid nad kutsehaiguse diagnoosi, sest see oleks võinud kaasa tuua töökoha kaotuse.
Lisaks nappis tehases pideval tööjõudu. "Inimesi oli vajalike operatsioonide jaoks liiga vähe. Üritati võimalikult vähestega hakkama saada," meenutas Taul. Tema sõnul polnud pärast tööpäeva lõppu enam tarvis isegi trenni minna – 12 tunniga tuli kokku 30 000 sammu.
Tööinspektsiooni juht Kaire Saarep kinnitas "Impulsi" saates, et nad on teinud Hansa Candles ligi aasta aega uurimistoiminguid, ent tavaliselt on selliste menetluste pikkus kõigest 30 päeva. Lisaks kinnitas Saarep, et selle ajaga on leitud 27 rikkumist, kuigi enamasti ühest ettevõttest üle kümne rikkumise ei leita, lisas ta.
Kuigi Truul on diagnoositud kutsehaigus, pole ta Hansa Candle vastu kohtusse kahjunõuet esitanud. Truu tööleping lõpetati tervislikel põhjustel, mistõttu ei pidanud tööandja talle isegi koondamisraha ega muud hüvitist tasuma.
Ainus võimalus hüvitise saamiseks oleks kohtusse pöörduda. "Ma olen rahumeelne inimene, aga samas jälle oleks ju õiglane, et ta maksab kinni selle, mis mul on saamata jäänud teenistus tervise tõttu. Aga ma ei oska küll kuskilt nüüd midagi alustada, et seda asja ajada. Emotsionaalselt oled ikka täitsa surnud," rääkis Truu.
Saates osales ka töötervishoiuarst Evelin Ilves, kes kinnitas, et kutsehaigustega seonduvalt on Eesti erandlik riik, sest siin lahendatakse töötervishoiu vaidlused kohtu kaudu. Seetõttu on ka tööandja tugevamas seisus, sest suudab omale parema advokaadi palgata, lisas ta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi