Elektritõukeratta juhi vanusepiirang on arutlusel ka Eestis

Soomes pole praegu elektritõukerataste juhtimiseks vanusepiirangut kehtestatud, kuid põhjanaabrite liiklusohutuskeskus on teinud ettepaneku, et tulevikus peaks Soomes elektritõukeratast juhtides olema vähemalt 15-aastane. Eestis on vanusepiirangu kehtestamise kohta erinevaid arvamusi, kuid konkreetset ettepanekut praegu töös ei ole.
Ka Eestis pole praegu seadusest tulenevalt ühte kindlat vanusepiiri, millest nooremad elektritõukeratast juhtida ei tohi. Arutelusid on siiski sel teemal peetud. Näiteks on mõned aastad tagasi teinud transpordiamet ettepaneku kindla vanusepiiri kehtestamiseks. Toona ei saanud idee aga piisavalt toetust.
Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juhi Margus Tähepõllu sõnul on laste areng väga erinev ja kindlat vanust, alla mille ei saaks laps kergliikuri ohutu valitsemisega hakkama, pole lihtne määrata. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul peaks ikkagi ka Eestis kaaluma elektritõukeratta juhtimiseks vanusepiirangu kehtestamist.
"See ei ole nagu karistamiseks, vaid siin on põhjendused taga, sest me pigem näeme täna seda, et need sõidukid (ka rendi omad), mida me täna tänavatel näeme, need on mõeldud ikkagi täiskasvanud inimese suurusele, et see ei ole mõeldud ei lapse füsioloogiale ega ka see kiirus ei ole mõeldud last silmas pidades," selgitas ekspert.
Renditõukeratastele on vanusepiirangu kehtestanud nii Bolt kui ka Tuul. Bolt keelab alla 16-aastastel oma rendirataste rentimise ja kasutamise, Tuul soovitab kasutada oma rattaid alates 16. eluaastast. Ettevõtete hinnangul aitab seesugune piirang ära hoida ohtlikke liiklusolukordi. Samas möönavad ettevõtted, et vanusepiirangust hoolimata on juhtumeid, kui rendiratta roolist on tabatud ka lubatust nooremaid.
Politseikolonelleitnanti Sirle Loigo sõnul kindla vanusepiiri kehtestamine elektritõukerataste juhtimiseks liikluspilti paremaks või turvalisemaks ei muuda. Loigo ütleb, et ka praegu keelab seadus sõiduteel alla kaheksa-aastastel lastel kergliikuritega sõita.
"Meil on seadus reguleeritud selliselt, et 10–15-aastane võib siis sõita, kui tal on jalgratturi juhiluba, võib sõita sõiduteel. Kergliiklusteel, jalgrattateedel, kõnniteel – seal on tal lubatud sõita, aga kui me võtame kogu meie teedevõrgustiku, siis paratamatult on see, et enamasti pole võimalik sõita nii, et sa mingil hetkel sõiduteega kokku ei puutu. Ja neid jalgratturi juhiloaga lapsi on tegelikult ikkagi meil enamus," rääkis Loigo.
Samale aspektile viitab ka Tähepõld, lisades, et ka jalgrattaga sõitmiseks ei ole ju kergliiklusteel vanusepiirangut. Tähepõld lisas, et liiklusohutuse tagamisel on roll ka lastevanematel – kus ja kas lubada alaealine laps kergliikuriga liiklusesse või mitte. Statistika järgi moodustavad kergliikuritega juhtunud õnnetused alaealiste vanusegrupis koguarvust alla veerandi. Peamiseks õnnetuseks on kukkumine.
"Enamasti kas kuskile äärekivi vastu või lihtsalt kukutakse, on mingi teeauk või takistus või ümberpõige ei õnnestu või siis lihtsalt kaotatakse tasakaal või ei tule see pidurdamine õigel ajal välja," ütles Loigo.
Kergliikuriga juhtunud liiklusõnnetuste arv on tänavu siiski kasvutrendis. Kui eelmisel aastal moodustasid alaealistega juhtunud kergliikuriga õnnetused 18 protsenti kõikidest õnnetustest, siis tänavu 23 protsenti.
"Vanusepiirangu seadmine aitaks ühtepidi pilti ilusamaks muuta, sest ilmaasjata ei ole ju täna ka Soomel laual rääkimine sellest, et vanusepiirang võiks tulla. Üle kümne riigi on täna Euroopas, kellel on vanusepiirang. Ma arvan, et me ei pea nagu ootama, kuni hakkab väga suures koguses õnnetusi tulema, et pigem me peaks nagu ennetama seda," ütles Darja Lukašenko-Tšistotin transpordiametist.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi