Tallinn ja riik alustasid haiglate ühendamise kõnelusi augustis. Kolme Tallinnale kuuluva haigla (Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK), Tallinna lastehaigla) ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ühendamine on kirjas ka uues haiglavõrgu arengukavas ning seal nähakse ette, et ühendatud Tallinna haiglal on tulevikus pealinnas kaks linnakut, Mustamäel ja Lasnamäel.

Mustamäel asub PERH-i linnak, Lasnamäele peab aga linnaku alles ehitama. Kuivõrd ehitus läheks maksma umbes 850 miljonit eurot, pole Tallinnal sellist raha oma eelarvest võtta ja seetõttu soovitakse, et riik pool sellest summast kataks. Ja see ongi praegu läbirääkimistes peamine takistus, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase.

"Sellel, et lihtsalt paberi peal asutusi liita, Tallinn ei näe mõtet. Tallinna huvi ja soov on läbirääkimistega leida lõpuks lahendus Tallinna haigla uue hoone rajamise küsimusele," lausus Kase.

Seega võib haiglavõrgu arengukava öelda mis tahes, Tallinn soovib haiglate ühendamiseks kokkulepet uue meditsiinilinnaku ehitamiseks või kui riik uut haiglakompleksi ei soovi, siis praeguste haiglahoonete rekonstrueerimise toetamist. See ei tuleks odavam, näitavad linna arvutused: kolme haigla puhul tuleks investeeringute hinnaks 831 miljonit eurot. Kaks üldhaiglat, LTK ja ITK, võtaks sellest kahe peale 648 miljonit eurot.

Kase hinnangul ei saa aga käimasolevatel läbirääkimistel rahastusele lahendust leida, sest selle otsuse peaksid tegema võimuliidu poliitikud.

"Kõige suurem takistus (läbirääkimistel) on ikkagi poliitiline – meie eeldus ei ole, et sotsiaalministeeriumi kantsler suudaks öelda, et siin on 400 miljonit eurot selleks et arendada Eesti meditsiinivõrku. See eeldab ikkagi vabariigi valitsuse poliitilist otsust ja tahet sinna panustada. Kui me võtame Eesti haiglavõrgu tervikuna, siis investeeringuvajadus on 1,8 miljardit eurot. Ja selge on see, et king hetkel pigistab kõige rohkem Harjumaal ja Tallinnas. Selle poliitilise otsuse peab tegema vabariigi valitsus, et seda ei saa nende eest teha mitte keegi teine," lausus Kase.

Sotsiaalministeeriumis aga ei nähta asja üldse nõnda tumedates toonides ning ministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul pole riigipoolseks rahastuseks vaja ilmtingimata poliitilist otsust.

"Pigem on ikkagi küsimus selles, et kus meil päriselt raha on ja millised on päriselt rahastusallikad. Kindlasti ei saa ainult riigieelarvest sedalaadi investeeringuid toetada, on vaja ka teisi rahastusallikaid, olgu selleks mingisugused välisfondid, nagu eelmine kord oli kaalumisel, või ka laenuvõtmise võimekus. Tekib ju (ühendhaigla näol) suur tugev ja organisatsioon, mis on päris hästi kapitaliseeritud, kus on tegelikult väga korralik käive," lausus Mändmaa.

"Igal juhul ma ei näe, et see on poliitikute parteipoliitika teema, vaid küsimus, kust päriselt see raha tuleb. Keegi ei taha anda katteta lubadusi ja kindlasti meie roll on hästi oluline, et just ametnikkonna poolt tõsiseltvõetavaid rahastusallikaid välja käia," lisas ta.

Tallinna teevad välisraha lubadused ettevaatlikuks

See, et Tallinn rahastusettepanekuid tõsiselt võtaks, on sotsiaalministeeriumil vaja vaeva näha, sest linnal on välisraha lubamisega halvad mälestused.

Kase sõnul ei lepiks Tallinn lubadusega, et raha haiglakompleksi ehitamiseks saaks näiteks järgmisest Euroopa Liidu toetuste perioodist alates aastast 2027 , sest kurb kogemus aastast 2022, mil Reformierakonna valitsus toetusnimekirjast Tallinna haigla välja kirjutas, ei kasvatanud usaldust riigi lubaduste vastu.

"See ei ole piisav garantii, et läheme koos riigiga küsima vahendeid Tallinna meditsiinilinnaku rajamiseks. Nagu aastal 2022 tõmmati lihtsalt punase pliiatsiga see projekt maha valitsuse poolt, seda me rohkem ei soovi. Me tahame ikkagi konkreetset selgust, uut plaani, hea tahte märki, mis võib olla ka riigipoolne rahastus Tallinna haigla projekteerimisele. Lihtsalt kolm aastat jälle oodata, et äkki 2020. aastate lõpus midagi juhtub, see ei ole ka korrektne," lausus Kase.

Mändmaa sõnul on Tallinna kartused alusetud, sest olukord on erinev.

"Ilmselt see eelmise korra muudatus, kus välisvahendid ära võeti, seal üks põhjus võis olla selles, et seda nähti pigem kinnisvaraprojektina. Ja sisu pool, et paneme kõik Tallinnas asuvad haiglad kokku ja sealt tekib võimekus anda paremat tervishoiuteenust, jäi natuke tagaplaanile. Nüüd me oleme (kokkuleppe) üles ehitanud just nimelt selle peale, et me räägime ikkagi Põhja-Eesti kompetentsikeskusest ja see ehitus on oluline või atraktiivne nii välisabi kui ka laenude mõttes ja kindlasti riik peab omalt poolt ka seda rahastama," lausus Mändmaa.

Tallinna huvi on kindlasti, et ühendhaiglal oleks vajalik investeerimisvõimekus, märkis ka Kase.

Edasiminekuks saab pidada ka seda, et kui varem on Tallinn üksi korrutanud, et suurhaigla ehitus pole ainult linnale, vaid Põhja-Eestile ja tegelikult kogu riigile oluline projekt, siis nüüd ollakse jõudnud sinna, et sama räägib ka sotsiaalministeerium.

"See ei ole mingisugune kohaliku omavalitsuse teenus, vaid see ongi riigi teenus – tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus piirkonnas, kus elab kõige rohkem inimesi Eestis. Nii et kindlasti me peame siin riigieelarves ka seda rahastamist toetama," ütles Mändmaa.

"50/50 rahastus tundub elementaarne"

Läbirääkimistega on jõutud praeguseks nii kaugele, et on arutatud, milline võiks olla ühendhaigla juriidiline vorm ning kuidas hakataks ristkasutama tööjõudu. Nüüd seisab ees finantsplaani arutamine ehk kuidas riik võiks panustada uue haiglakompleksi projekti, ütles Kase.

"Me oleme konstruktiivsed, räägime läbi, ja kui tulemust ei tule, siis linn enda haiglate konsolideerimisega läheb edasi. Selleks, et näiteks liita Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, ei ole meil vaja riigiga pidada eraldi läbirääkimisi. Eesmärk on, et Tallinna haiglad tuleksid ühe katuse alla. Kas see juhtub poole aastaga või pikemas perspektiivis, seda öelda ei oska. Sõltub ka sellest, kuidas meil riigiga läheb," lausus ta.

Tallinn soovis juba eelmise linnavalitsuse ajal, et riik panustaks poole haiglalinnaku ehituse kulust. Kase sõnul ei kavatseta ka nüüd leppida vähemaga.

"See 50/50 tundub elementaarne, see on ka projekt, mida on varem arutatud. 10 aastat tagasi hakati Tallinna haigla projektiga praeguses asukohas tegelema. Ei ole õiglane ei Eesti inimeste ega meditsiinitöötajate suhtes jätta seda niimoodi lõputult õhku õhku rippuma. Kui riik seda projekti finantseerida ei soovi, siis reaalne vastus on see, et Tallinna haiglat sellisel kujul ei tule. Aga siis on ka ülesanne poliitikutel see ausalt välja öelda, mitte paberit määrida ja pildikesi järjest paberile joonistada," lausus Kase.

Mändmaa sõnul ollakse linnaga siiski üsna ühel nõul ning ühise tahte märgina sõnastati uues haiglavõrgu arengukavas punkti, mis ütlebki, et riik ja kohalik omavalitsus koostavad järgmisel aastal uue meditsiinilinnaku finantseerimiskava.

"See (uue haigla rahastamine) meie poolt kindlasti takistus ei saa olla ja meie asi on kirjutada ja koostada ka otsustavatele poliitikutele argumenteeritud ja tõsiseltvõetavad materjalid selle kohta, kuidas see finantseerimine saaks teoks," lausus Mändmaa.

Suurhaigla projekteerimisega minnakse praegu edasi

Haigla projekteerimist on juba korra alustatud ning siis see pooleli jäetud. Uue projekteerimishanke kuulutas Tallinn välja tänavu suvel, kuid arhitektide liidu survel lükati hanke tähtaega edasi, et vahepeal saaks tellida sõltumatu arhitektuuriekspertiisi Tallinna haigla eelprojekti kohta. Hanke tähtaeg lükati tuleva aasta 20. jaanuarile.

Kase sõnul sõltub palju läbirääkimistest riigiga.

"Kui me läbirääkimisi alustasime, siis meie soov ja tahe oli see, et oktoobrikuus oleks selge ka finantseerimismudeli küsimus. Täna tundub, et me seda selgust selleks ajaks ei saavuta. Järgmine kohtumine on meil novembri alguses. Aga me oleme kokku leppinud, et selle aasta sees üritame kokkuleppele jõuda. Kui seda ei tule, siis on täiesti õigustatud küsimus, kas projekteerimisega edasi minna. Aga me läheme edasi parimas usus ja pingutame selle nimel, et see teoks saaks," lausus Kase.

Mändmaa usub enda sõnul, et linnaga jõutakse kokkuleppele. Esialgsed arvutused näitavad, et ühendhaigla annaks praeguse seisuga võrreldes aastas kokkuhoidu vähemalt 10 miljonit eurot.

"See on hästi esmane hinnang, aga kindlasti nende tugiteenuste koos pakkumine, koos hangete tegemine, logistika, apteegid, toitlustamine – see kindlasti toob kaasa rahalise efektiivsuse," lausus ta.

Tallinna haiglate alternatiivsed plaanid

Kase sõnul on juhul kui Lasnamäele uut haiglakompleksi siiski ehitama ei hakata, on Tallinna haiglatel plaanid, kuidas oma hooned rekonstrueerida. "Kui uut meditsiinilinnakut ei tule, siis tuleb homne päev alustada täna tänaste amortiseerunud hoonete renoveerimist," lausus ta.

Lääne-Tallinna keskhaigla alternatiivsed plaanid näevad ette aktiivravialase tegevuse koondumise Paldiski maantee meditsiinilinnakusse. See tähendab  meditsiinilinnaku rekonstrueerimist ning uue kaheksakorruselise ravikorpuse ja kolmekorruselise hoone ehitamist ravi- ja tugiteenuste tarbeks. Aega võtaks see kümme aastat ning maksaks tänastes hindades 150–170 miljonit eurot. Sellele lisandub seadmete maksumus ning käibemaks.

Ravi tänaval asuva Ida-Tallinna keskhaigla alternatiivne plaan eeldaks uue asukoha leidmist koos vajaliku taristu ehitamisega. Probleem praeguste hoonetega on see, et enamik üksuse hoonetest on muinsuskaitse all ja nende renoveerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks on liiga kulukas või võimatu. Lisaks pole olemasoleval krundil piisavalt ruumi uute hoonete ehituseks. Ravi üksuse praegu kasutuses olev pind on umbes 40 000 ruutmeetrit, kuid arvestades kohustuslikke nõudeid oleks vajadus uues hoones ligikaudu 60 000 ruutmeetrit. Uus kompleks läheks maksma umbes 300 miljonit eurot, lisaks tuleks rekonstrueerida Magdaleena haigla, mis läheks maksma 64 miljonit.

Lastehaigla vajaks juurdeehitist, mis läheks maksma 60 miljonit eurot. Lisaks peaks viima lastehaigla ja sünnitusmaja ühe katuse alla ehk liikuda edasi perinataalkeskuse loomisega. Maksumus oleks umbes 42 miljonit eurot. Renoveerida tuleks A-korpus ning laiendada vaimse tervise keskust.