Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi lepingu projekti järgi oleks taastekava vahenditest eraldatud haigla projektile toetust 280 miljonit eurot. Tallinna haigla ehituse eeldatav kogueelarve on 550-585 miljonit eurot.

Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus ütles valitsuse pressikonverentsil, et algselt pidi Eesti Euroopa taasterahastust saama 1,1 miljardit, kuid Eesti majanduse parema käekäigu tõttu vähendati seda raha 862 miljonile.

Ta lisas, et kiire ehitushindade kallinemine tegi kavas algselt plaanitud projektid kuni 345 miljoni euro võrra kallimaks.

Kuivõrd ehitushinnad on läinud kallimaks ja et osad investeeringuprojektid olid lünklikult ette valmistatud, otsustas valitsus Pentus-Rosimannuse sõnul võtta kolm projekti taastekavast välja - kokku 360,3 miljoni euro eest. Nendest märgilisem on Tallinna haigla rajamine mahus 280 miljonit eurot, Turba-Risti raudtee ehitamine 34 miljoni euro mahus (osa Haapsalu raudtee taastamisest) ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine politsei- ja piirivalveametile 46,3 miljoni euro eest. Projektid olid ettevalmistavas faasis.

Neist raudtee projekt oli samuti Keskerakonna poliitikute üks peamisi prioriteete.

"Pidime uuesti hindama üle taastekava sisu, investeeringu objektid. Vaatama objektide sisulist poolt ja ajaraamides püsimist. Tänane otsus oli see, et need objektid, kus on ettevalmistus olnud kehv või kus on sisulisi puudujääke, peame me taasterahastust välja jätma," lausus Pentus-Rosimannus.

"Meil on olnud soov Tallinna haiglaga liikuda edasi kiiresti. Ja me oleme teadnud, et ettevalmistusega on seotud omad riskid. Vahepeal ei ole riskid maha läinud, pigem on riske juurde tulnud," lisas Pentus-Rosimannus.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et Tallinna haigla projekti tegi riskantseks ajakavas püsimine.

"Tallinna haigla ehituseks saaks Eesti taasterahastust raha üksnes juhul, kui haigla valmib hiljemalt 2026. aasta suveks – haigla rajamise niigi pingelisse graafikusse lisab täiendava riski muutunud turuolukord. Seega risk tähtaja ületamiseks väga suur. Samuti puudub siiani Tallinna linna siduv kinnitus, et linn katab täielikult taasterahastu finantseerimisest puudujääva osa rahastamise. Ka riigikontroll on olnud murelik Tallinna haigla rajamise plaanidega seoses praegustes tingimustes," ütles Riisalo.

Pentus-Rosimannus rääkis, et veel keerulisemaks tegi asja Tallinna linna otsus lisada Tallinna haiglale veel üks maa-alune korrus, mis tema sõnul muudaks Euroopa Komisjoni nõutud ajakavas püsimise sisuliselt võimatuks.

Rahandusminister ütles, et nüüd tuleb tehtud muudatused uuesti läbi rääkida Euroopa Komisjoniga. "Me loodame, et aasta teises pooles õnnestub meil komisjoniga see protsess lõpule viia ja seejärel saame tulla selle uuendatud taastekava kinnitamise juurde," ütles Pentus-Rosimannus.

Ta rääkis veel, et otsus kolm projekti taasterahastust välja võtta võib anda võimaluse taastekavasse täiendavaid otsuseid lisada. "Oskame täpselt öelda augustis kui suur summa on see, mis pärast kolme projekti välja arvamist taasterahastust kasutada jääb," sõnas Pentus-Rosimannus.

Tallinna linnavalitsus on teemaga kursis, kuid soovib oma kommentaarid anda pärast valitsuse ametlikku otsust. Kinnitamata andmetel loobub Tallinna linn ka endapoolsest rahastusest (vähemalt 140 miljonit eurot), kui taasterahastu toetust (280 miljonit eurot) projektile ei tule.

Veel kolmapäeval kiitis Tallinna linnavalitsus heaks Tallinna haigla ehituseks taaste- ja vastupidavusrahastust antava toetuse kasutamise lepingu ja andis linnapeale volituse linna ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitav leping allkirjastada.