Oktoobri esimesel poolel toimus Tallinnas Kultuurikatlas Veganmess. Tegelikult mulle messid ei meeldi, seal on alati kõike liiga palju ja kogu see paljusus on väga kallis. Kõige hullem on lugu toiduteemaliste messidega, sest sellistel messidel on palju huvitavaid tooteid, millest mõne ikka ostad. Neid oste saab palju ja kokku tuleb päris korralik summa.

Aga uudishimu ikkagi piinas, et mis veganmaailmas uut ja huvitavat on. Veganmessil ei müüda ainult toitu, vaid seal on ka huvitavaid diskussioone ning ettekandeid. Kui ma esinejate nimekirja üle vaatasin, siis tahtsin sealt üht ja teist kuulata.

Teine asi on selles, et veganluse ümber käib juba mitu aastat teatav hüsteeria. Kes mäletab siis nõukogude ajal oli loosung "Hevi tuleb, hevi tapab!" Tänapäeval arvavad mõned inimesed, et veganlus tuleb ja veganlus tapab. Et kusagilt ilmuvad välja mingid kummalised tüübid, kes keelavad kõigil vorsti ja viineri söömise ära.

Ma ütleks, et veganitel ongi selline ebaadekvaatne kuvand. Vegan on kas hipster või hipi. Hipsterid on veganid, sest see on elitaarne. Sõidavad oma elektriauto või kastijalgrattaga kohviku ette, tellivad hirmkalli veganlatte, haukavad peale vegansõõrikut ja lähevad maailma vallutama. Hipi istub mere ääres kivi peal mähituna "autentsesse" Venezuela pontšosse, vaatab loojuvat päikest, ühineb universumi energiaga, hammustab porgandit peale ja kogub tšakrasse piisavalt energiat, et alustada uut tööpäeva ükssarviku projektimänedžerina.

Veganmess demonstreerib, et õnneks pole asjad nii hullud. Kui nüüd rääkida söögist, siis võib veganlus päris lõbus asi olla. Näiteks olid messil müügil veganveinid ja Hispaania kastmed. Oliive oli ka. Eirates veganluse üldist kuvandit, et veganlus on kummaliste ullikeste kulinaarterror, tegin oma esimese ostu hoopis raamatumüügi sektsioonis.

Just raamatud näitavad, kui veniv ja lai on mõiste "veganlus". Ma ostsin äsjailmunud Mark Twaini raamatu, ent oleks võinud ka osta raamatu sellest, kuidas tasakaalustatud toitumist kombineerida astraalse energiaga. Või siis raamatu, mis võtab kokku kõik viimase aja vandenõuteooriad. Müügil oli ka krimkasid ja reisiraamatuid.

Asi ongi selles, et veganluse alla mahub väga palju asju ja inimesed, kes ennast veganiteks nimetavad, teevad seda erinevatel põhjustel. Sellepärast on toit vaid üks veganluse osa ja minu jaoks ka kõige igavam aspekt sellest. Minu jaoks on palju huvitavamad eetika, elustiili ja loomaõigusluse pool.

Lihtsalt seletuseks, et veganid ei tarbi loomseid tooteid mitte sellepärast, et liha ajab öökima, vaid sellepärast, et loomsete toodete tootmise ja tarbimisega kaasnevad ka loomade ekspluateerimine ja neile kannatuste tekitamine.

Sellepärast läksin ma ka kõigepealt kuulama loenguid ja diskussioone. Just need avasid veganluse "teise" poole. Oli väga huvitav ettekanne veganitest Ukraina armees. Nimelt toetab neid Tallinnas asuv veganrestoran lakoonilise nimega V, mille omanik Mikk Mägi Ukraina vegansõdureid toetab. Ja siis oli väga huvitav ettekanne Dario Martinellilt, itaalia päritolu Kaunase tehnoloogiaülikooli õppejõult, kes uurib just mitteveganite suhtumist veganlusse.

See oli Veganmessi akadeemilisem pool. Mitteakadeemilisem pool, trenditeadlikum ja hipsterlikum ilmus ekraanile Earthling ED nimelise tegelase esinemisega. Earthling ED on veganinfluentser, kes tegeleb väga oluliste teemadega nagu loomaõiguslus või ka keskkonna- ja eetikaküsimused.

Asi on selles, et ta näeb välja ja käitub nagu neohipi-Jeesus, kes on pilvedest maa peale maandunud, et oma sõnumit levitada. Earthling ED on tõeline veganpoppstaar ja seda oli näha ka publikust, kes ahmis iga ta sõna, nagu fännid on elektriseeritud Madonna kontserdist. Earthling ED on nunnu, malbe ja trendikas pehmo. Just selline, kes läheb oma jutluselaadsete esinemistega peale (hilis)teismelistele ja midagi halba seal ju pole.

Earthling ED on ka hea väitleja ja argumenteerija. Lihtsalt, kui minu esimene kokkupuude veganlusega oleks olnud Earthling ED, siis ma oleksin veganofoob. Sellepärast on hea, et ma sattusin kokku veganlusega läbi pungi, läbi selliste bändide nagu Black Flag, Circle Jerks, Minor Threat ja Earth Crisis.

Kokkuvõtvalt võibki öelda, et Veganmess näitab, et veganlus võib olla väga mitmekülgne nähtus. Vegan võib olla inimene, kes tegeleb rohujuuretasandil aktivismiga nagu Foodsharing Tartu, vegan võib olla loomseid tooteid vältiv tavatoidutarbija, vegan võib olla väga poliitiline subkultuur ja vegan võib olla popkultuurifenomen.