Tartu linn on üle 20 aasta ostnud tänava- ja heakorrateenuseid sisse. Nüüd plaanib linn 30 protsenti töödest ise teha, et kuludest oleks parem ülevaade ning tagatud oleks teede korrashoid ka kriiside ajal.

"Me peame tagama, et ka siis, kui elektrit või kütet ei ole, oleksid teed lahti lükatud. Peame selle uue baasi looma sellise kriisikindlusega, mida me tänastelt teenusepakkujatelt ei ole nõudnud ja nad ei ole seda ka ise valmistanud selliselt," ütles Tartu abilinnapea Priit Humal (Isamaa). 

"Me teeme sinna eraldi kütusevaruhoidla, et meil oleks võimalik tanklatest sõltumatult seda kütust tagada," lisas ta.

Tartus teid hooldava Tänavapuhastuse AS juhatuse liige Tõnno Tiis ütles kirjalikus kommentaaris, et linn peaks keskenduma teenuse kvaliteetsele tellimisele ja kontrollimisele, mitte eraettevõtjatega konkureerimisele maksumaksja raha eest. 

Ka EKT Teede sõnul on linna otsus arusaamatu.

"Minu arust ei ole see mõistlik plaan. Raske on mõõta, kui hästi osutatakse munitsipaalteenust, sest kontrollija ja teenuse osutaja on üks ja sama. Teine on kulude pool – kui kulusid korralikult ei kontrollita, siis kasv on iseenesest tulev," rääkis EKT Teede juhatuse liige Andres Agukas.

Agukase sõnul on linn kulusid arvestanud ka ebavõrdsetel alustel

"Peidetakse kuluartikleid. Meie pakkumise hind oli koos käibemaksuga. Linnal oli hind, mida nad rehkendasid käibemaksuta ning tehnika ja tootmisbaasi amortisatsioonita ehk siis täiesti võrreldamatud suurused," ütles Agukas.

Humala sõnul suudab linn aga teenust siiski ise odavamalt pakkuda, hoides põhitegevuskuludelt kokku miljon eurot aastas. 

Tartu volikogu liige Pärtel Piirimäe (Eesti 200) rõhutas, et kokkuhoid tuleb ainult siis, kui õnnestub tagada, et maksumaksja raha on mõistlikult kulutatud ja õnnestub vältida korruptsiooniriski. Ta nentis, et Tartus ei ole alati suudetud seda teha ning linna allasutustega on olnud päris tõsiseid probleeme.

Tartu Ülikooli nooremteaduri Merily Tamme sõnul on küsimus, kas linna pakutav on parem erasektori teenusest. Toimepidevuse tagamine oleks Tamme sõnul võimalik ka hankelepingutega. Samuti pole kindel, kas kulude kokkuhoid saavutatakse. 

"Kas need tehnikahanked näiteks kukuvad välja soodsamalt või mitte soodsamalt, seda ette ei oska ennustada. Võrrelda tuleb ikkagi sama kvaliteedi ja töömahu kogukulu mitme aasta jooksul. Me ilmselt ei saagi enne lähiaastaid teada, kas see oli hea mõte või see ei olnud," rääkis Tamme.