Eskola oli kohtu all süüdistatuna karistusseadustiku vägistamist puudutava paragrahvi alusel. Süüdistuse kohaselt astus ta 2022. aasta 7. mail Paide peokeskuses kannatanu, noore pereema tahte vastaselt temaga suguühtesse. Eskola vedas kannatanu puhkeruumi ja heitis ta piljardilauale. Kannatanu püüdis teda eemale tõugata, kuid ei jõudnud, misjärel astus süüdistatav temaga suguühtesse, põhjustades kannatanule vahekorra ajal valu, surus talle ka padja näkku ja tiris juustest. Läbivaatusel tuvastati kannatanu kehal verevalumid ja marrastused, sh jalgadel, tuharatel ja suguelunditel.

Süüdistuse järgi pani Eskola vägistamise toime vägivallaga. Ühtlasi kasutas ta ära asjaolu, et naine ei olnud alkoholijoobe tõttu ja füüsiliselt nõrgemana võimeline vastupanu osutama.

Tsiviilhagis taotles kannatanu süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel.

Kahes esimeses kohtuastmes – Pärnu maakohtus ja Tallinna ringkonnakohtus – mõisteti Eskola õigeks. Näiteks leidis Pärnu maakohus 2023. aasta 2. novembril tehtud otsuses, et süüdistuses pole kirjeldatud vägivalda, millega Eskola oleks kannatanu vastupanu maha surunud. Samuti ei pidanud maakohus mitmeid süüdistuses kirjeldatud aspekte tõendatuks, nagu ei pidanud tõendatuks ka kannatanu abitusseisundit. Maakohus seadis kahtluse alla küll kannatanu ütlused, kuid ei leidnud alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, seisab riigikohtu otsuses.

Kuna nii porkuratuur kui ka kannatanu kaebasid maakohtu otsuse edasi, asus asja arutama Tallinna ringkonnakohus, kes aga jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et maakohus oli tõendeid põhjalikult hinnanud ja vaaginud tähtsaid asjaolusid, järgides seaduse nõudeid ja kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud teod (juustest kinnivõtmine, pea kuklasse tõmbamine, padja näkku surumine ja riiete kiskumine) ei ole käsitatavad kannatanu vastupanu mahasurumiseks kasutatud vägivallana vägistamist käsitleva paragrahvi mõttes. Muu hulgas märkis ringkonnakohus oma otsuses, et tõendatud ei ole seegi, et kannatanu avaldas sõnadega "ei tohi" vastumeelsust piljardilaual toimunu suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul polnud kannatanu ütlused järjepidevad ja ta mäletab asjaolusid valikuliselt, mistõttu ei pidanud ka teise astme kohus tema ütlusi usaldusväärseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga neljapäeval avalikustatud otsuses, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsus ei vasta kriminaalmenetlusõiguse normidele. Muu hulgas rõhutab kolleegium, et teatud punktide puhul pole kohtute põhjendused veenvad või on tõendeid hinnatud valikuliselt ja tunnistusi meelevaldselt.

Kriminaalkolleegium nendib, et faktiliste asjaolude tuvastamise aspektist on antud juhtumi  keskne küsimus see, kas usaldusväärsemaks pidada kannatanu või süüdistatava ütlusi peokeskuses toimunu kohta. Maa- ja ringkonnakohus leidsid üksmeelselt, et tugineda tuleb süüdistatava ütlustele. Kannatanu ütlused seevastu olid mõlema kohtu hinnangul vastuolulised ja ebajärjepidevad, mistõttu neid ei peetud olulises osas usaldusväärseks.

Riigikohtu hinnangul ei saa aga kannatanu ütlusi pidada niivõrd mõistusevastasteks, et neile ei saaks tugineda tõenditena. Samuti leidis riigikohus, et ringkonnakohus ei andnud kannatanule võimalust selgitada ütlustes väidetavalt esinenud vasturääkivusi. "Jättes ütluste ebakõla põhjuse välja selgitamata, ei saanud ringkonnakohus teha järeldust nende ebausaldusväärsuse kohta," märkis kõrgeima astme kohus.

Riigikohus toob maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste puhul välja sellegi, et kannatanu ütlusi olulises osas ebausaldusväärseks lugedes rõhutasid need, et kannatanu ja süüdistatav veetsid tunde kestnud peo käigus koos meeldivalt aega. Oluline tähtsus omistati ka sellele, et kannatanul oli võimalik baarist igal ajal lahkuda, kuid ta ei teinud seda, millest järeldasid kohtud, et kannatanu väidet selle kohta, et ta ei olnud Eskolaga kaasa minnes intiimset laadi suhtlusest huvitatud, ei saa uskuda.

"Kolleegium rõhutab, et nõusolek suguühteks peab olemas olema nii ühtesse astumisel kui ka selle toimumise ajal ja katma kõiki selle asjaolusid (nt ei tähenda nõusolek suguühteks iseenesest nõustumist sadistliku vahekorraga, nagu ei tähenda ka nõusolek vaginaalseks suguühteks nõustumist oraalse või anaalse vahekorraga). Samuti on võimalik kuni suguühte lõpuni sellest nõusolekust igal hetkel loobuda. Varasem sõbralik suhtlus ja isegi võimalik vastastikune sümpaatia ei võimalda seega järeldada, et ka järgnenud seksuaalvahekord vastas kannatanu tahtele," sedastas riigikohus.

Kokkuvõtvalt jõudis kolleegium seisukohale, et maa- ja ringkonnakohus rikkusid süüdistatavat õigeks mõistes tõendite hindamise reegleid. "Kohtud eelistasid süüdistatava ütlusi, omistades neile ette kindlaksmääratud jõu, ja jätsid vastuolud muude tõenditega kõrvaldamata. Seevastu kannatanu ütluste usaldusväärsusele esitasid kohtud põhjendamatult rangeid nõudeid," põhjendas riigikohus varasemate otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist Pärnu maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks.

Kõnealust vägistamisjuhtumit kajastas aprillikuus ETV saade "Impulss". Kannatanu kirjeldust toimunust saab vaadata videolõigust.

Oma suhtumise õiguskaitseorganite tegevusse võttis naine kokku sõnadega: alguses vägistab sind vägistaja, seejärel kohus.

Detailsem kirjeldus kannatanu ja süüdistatava ütlustest ning kohtute põhjendused oma otsustele on leitavad riigikohtu veebilehelt.