Oktoobriga lõppes Nordica koostöö senise peamise partneri SAS-iga. Riiklik lennufirma on varem öelnud, et koostöö oli kahjumlik ja seega ei soovitud sellega jätkata. Samas lennukitele ja nende meeskondadele alternatiivset kasutust ka kohe ei olnud. Leiti küll Kagu-Aasias pisut tööd, aga mitte midagi suuremat.

Valitsus otsustas 31. oktoobril, et lennufirma võiks ära müüa lennuettevõtjale Lars Thuesenile, kellele muuhulgas kuulub ka väikeosalus Läti lennufirmas Air Baltic. Thueseni eeldus oli jällegi, et Nordica lennukid on vähemalt 60 protsendi ulatuses lepingutega kaetud.

Praegu nii ei ole, ütles taristuminister Vladimir Svet. Tema sõnul on viimase nädala jooksul paarile lennukile veel kasutust leitud, kuid suurem läbirääkimine on veel pooleli. Lennufirmat, kellega praegu läbi räägitakse, Svet ei avaldanud.

"Minu eesmärk kogu selle looga on lõpetada Eesti vabariigi maksumaksja jaoks selle Nordicaga tegelemine. Ühel või teisel moel. Erastamine on muidugi eelistatud variant, sõltuvalt tingimustest, aga meil ei ole garantiid, et see erastamine päriselt ka lõpule jõuab," ütles Svet.

Sveti sõnul peaks nädala või pooleteise jooksul olema selge, mis lennufirmast edasi saab. Kas õnnestub see erastada või tuleb ettevõtted kinni panna.

"Töötame selle nimel, et see oleks järgmine nädal, aga võib-olla ka me vajame lõppkokkuvõttes 10 päeva. Aga ma arvan, et nüüd novembris igal juhul on selgus," rääkis Svet.

Kindlasti plaanib Svet järgmise nädala valitsuse istungile taas panna päevakorda arutelu Transpordi Varahalduse koos Nordicaga erastamise kohta.

"Mul ei ole sajaprotsendilist veendumust, et see igal juhul eduka lõpuni jõuab, sest siin on väga palju küsimusi, mis meist ei sõltu. Aga samal ajal mina teen tööd selle nimel, et valitsuse ette tuua võimalikult kasulik erastamisettepanek. Kas see õnnestub või mitte, eks see lähiajal selgub," märkis Svet.

Neljapäeva õhtul teatas Nordica, et on suutnud ühe lennuki välja rentida SAS-ile. Lisaks märkis ettevõte oma teates, et on läbirääkimistes teiste lennukite tööle rakendamises.

Ettevõtte teate kohaselt on lepingud olemas või kohe sõlmimisel kokku 11 lennuki osas ettevõtte lennukipargi 13 lennukist. Pressiteates ei ütle ettevõte kui mitu lennukit on konkreetselt lepingutega kaetud.

Pressiteate välja saatnud Nordica kommunikatsiooni ja välissuhete juht Anne-Marie Leilaani telefon oli pressiteate väljasaatmise järel välja lülitatud ja seega ei saanud tema käest ka olukorda täpsustada.

Kliimaministeerium on varem öelnud, et kui Nordical ei õnnestu pärast SAS-iga lepingu äralangemist uusi kliente leida või ettevõtet erastada, ootab rahvuslikku lennundusettevõtet suure tõenäosusega ees pankrot.

Nordic Aviation Group alustas tegevust 2015. aastal. Kuni 2019. aasta sügiseni oma nime alt Tallinnast lennanud Nordica on tänaseks ümber kujunenud allhanketeenuseid pakkuvaks lennuettevõtteks. Oktoobri keskpaiga seisuga pakkus ettevõte tööd 579 töötajale, sh 286 töötajale Eestis – seda nii otseselt ettevõtte palgal olles kui ka läbi rendiettevõtete.

Transpordi Varahalduse peamine tegevus on lennukite ja lennukitega seotud varuosade rendile andmine. Ettevõtte lennukipark koosneb seitsmest Bombardier' lennukist ning kõikide lennukite rentnikuks on Nordica.