Air Baltic on Tallinnas kõige suurema turuosaga lennufirma, millega lendab ligi kolmandik kõigist reisijatest. Tallinna lennujaamast teenindab firma pea 30 liini.

Lennufirma raskused on jõudnud sinnamaani, et Tallinna liine ähvardab sulgemine.

Ettevõtte kahjum ulatus mullu üle 44 miljoni euro. Läti andis tänavu Air Balticule 30 miljoni euro suuruse lühiajalise laenu, mille tagasimaksmise tähtaeg on 31. augustil. Mida lähemale tähtaeg jõuab, seda suurema küsimärgi all on, kas raskustes lennufirma suudab laenu tasuda.

Kui lennufirma riigilt saadud raha tähtajaks tagasi ei maksa, käsitleb Euroopa Komisjon seda riigiabina ning algatab suure tõenäosusega menetluse.

Läti rahandusminister Māris Kučinskis tunnistas juuli alguses avalikult, et Air Baltic peab finantsraskuste tõttu tõenäoliselt tegevust vähendama.

Leedu teatas, et koostab juba varuplaani juhuks, kui Air Baltic finantsraskuste tõttu oma tegevust vähendab või riigist lahkub.

Läti peaminister Andris Kulbergs teatas möödunud nädalal, et valitsus peab lennufirma päästmiseks läbirääkimisi suurinvestoriga. Peaminister tunnistas, et investori kaasamise eesmärk on vältida maksejõuetuse ohtu.

Riigikogu liige ja lennundusekspert Toomas Uibo (E200) märkis reedel raadiosaates "Vikerhommik", et suurinvestori leidmine tooks Tallinna lennujaamale sama tulemuse kui lennufirma pankrot  – ilmselt ei ole investor huvitatud, et lennufirma Tallinnast lendaks.

"Kui Air Balticusse peaks nüüd suurinvestor sisse tulema, siis ta vaatab loomulikult üle kõik liinid ja kogu strateegia, mida ettevõte on viimaste aastakümnete jooksul arendanud. Need ümberkorraldused võivad olla väga suured. Air Balticu esmane ülesanne või huvi on loomulikult hoida Riiat kui oma põhibaasi, millele liinivõrku ehitatakse," rääkis Uibo.

Uibo märkis, et lennufirma teenindab lisaks turismiliinidele ka äriliine, mille katkemine annaks Eesti majanduses tunda.

Tallinna lennujaam Air Balticu võimalikuks lahkumisest eraldi plaane ei tee

Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ütles, et lennujaamal on 15 regulaarvedajat, mis tagab, et kui ühega midagi juhtub, saavad inimesed edasi lennata, sest teised vedajad täidavad selle tühimiku.

Ta märkis, et Tallinna lennujaamal on mitu sõlmjaama, samuti lendab Air Baltic mitut liini paralleelselt teise lennufirmaga, mis tähendab, et turul ei saa tekkida olukorda, kus inimeste lennuvõimalused ära kaovad.

"Tallinna lennujaam on ettevõte ja igal ettevõttel peavad olema riskid hinnatud. Loomulikult oleme hinnanud Air Balticuga seotud riske. Oleme teinud vastavad arvutused ja plaanid. Aga praegu me paanikaks suurt põhjust ei näe. Air Baltic opereerib edasi kõigil liinidel ja me oleme nendega pidevalt kontaktis. Ja me väga loodame, et nende restruktureerimisplaan kulgeb edukalt," ütles Pärgmäe.

Pärgmäe märkis, et Tallinna lennujaamal on juba praegu olemas liinitoetusprogramm, mis sisaldab soodustusi uutele liinidele ning kui tekib vajadus, siis saab lennujaam seda veelgi atraktiivsemaks muuta. "Kui lennufirma avab uue liini, maksab ta teatud aastate jooksul soodsamat hinda," selgitas ta.

Lennundusekspert: Air Balticu lahkumine mõjutaks eelkõige väiksemaid liine

Lennundusekspert Erki Urva märkis, et Air Balticu lahkumine oleks Eestile suur löök, aga samal ajal kergenduseks Läti maksumaksjale, kes on siiamaani doteerinud Eestist lendamisi.

"Nemad on kinni maksnud kogu selle dotatsiooni miljonites või peaaegu miljardites eurodes, millega Läti riik on toetanud AirBalticu tegutsemist nii siin, Leedus kui ka mujal," sõnas ta.

Kõiki liine ei suudaks ilmselt teised lennufirmad üle võtta.

"Ma kahtlustan, et sellised marginaalsed liinid kaovad ära. Konkurendid on pigem huvitatud reisijate vedamisest läbi oma sõlmlennujaamade, näiteks Finnair läbi Helsingi, Lufthansa läbi Frankfurdi ja LOT kindlasti läbi Varssavi. Sealt pannakse lihtsalt mahtusid juurde, aga ma ei usu, et otselende nii palju tagasi tuleks," rääkis ta.

"Üksikutesse sihtjaamadesse lennatakse kindlasti ka odavlennufirmadega, näiteks Wizz Airi, Ryanairi või kellegi teisega," märkis Urva. 

Kui Leedu koostab juba varuplaani, siis Urva sõnul ei näi Eestis olevat poliitilist valmisolekut hakata uuesti lennundusse investeerima. 

"Siin on küll räägitud, et nii Estonian Airi kui ka Nordica läbi on põletatud kümneid miljoneid. Ma ei ole selle väitega nõus ja olen täiesti kindel, et Eesti lennundusettevõtted on toonud Eesti riigile sisse rohkem raha, kui sealt välja on läinud, seda läbi eksporditulude, maksutulude ja muu sellise. Praegu ma aga ei näe, et keegi Eesti riigis võtaks tõsiselt plaani teha veel kolmandat korda riiklikku lennuettevõtet," sõnas ta.

Riigil otsest varuplaani Air Balticu lahkumiseks ei ole

Leedu valmistab ette varuplaani puhuks, kui Air Baltic oluliselt vähendab lende Vilniusest või üldse uksed kinni paneb.

"Me oleme Leeduga väga-väga sarnases situatsioonis ja meie varuplaan on tegelikult juba jupp aega kestnud. Air Balticu turuosa on Eestis vähenenud. Tallinna lennujaam on teinud väga tublit tööd, et asendada ja juurde leida uusi vedajaid ning liine. Lennujaama poolt vaadates käib praegu kõik normaalset rada pidi," rääkis taristuminister Kuldar Leis (RE).

Valitsus Tallinna lennujaamalt dividendi küsimisest loobuda ei plaani, mis võimaldaks jaamale rohkem vahendeid lennuliine toetada.

"Dividendidest saab rääkida siis, kui see aeg on käes. Täna on Tallinna lennujaam majandanud nii hästi, et lennusuundade arv tõuseb ja nad suudavad maksta ka dividendi. Prioriteet ongi lennuliikluse tihendamine ja teiseks dividendid, nii et asjad käivad õiges järjekorras. Praegu ei ole vaja isegi dividendidest loobuda," ütles Leis.

Eesti ootab Air Balticu uut äriplaani.

"Eesti poole pealt väga loodame, et Air Baltic jätkab oma tegevust ja nende põhiomanik ehk Läti riik juhib ning toetab lennufirmat endiselt nii, et nad saavad tegevust jätkata. Nagu kuulda on, valmistavad nad järjekordselt uut äriplaani ette, kuidas kestlikult kahaneda. Tahaksime ka näha, milline Air Balticu tulevik vastavalt uuele äriplaanile välja paistab," sõnas Leis.

Kuigi "kestlikult kahanemine" tähendaks ilmselgelt ka Eesti liinide vähendamist, avaldas taristuminister lootust, et ettevõte jääb siiski ellu.