Oktoobriga lõppes Nordica koostöö senise peamise partneri SAS-iga ja töösse jäid vaid neli Nordica lennukit 13 lennukist.

Käesoleva nädala neljapäevaks ootas valitsus Nordicalt lepinguid vähemalt kaheksale lennukile töö võimaldamiseks, et kahjum kuhjuma ei hakkaks. See on ka erastamisest huvitatud potentsiaalse äripartneri Lars Thueseni tingimus. Seda aga Nordica saavutada ei suutnud, mistõttu andis valitsus veel ajapikendust.

"Seis on selline, et endiselt on laual kaks varianti: nii tegevuse lõpetamine kui ka erastamine. Kui see investor on öelnud, et ta vajab mõned päevad veel selleks, et lõplik selgus luua nende läbirääkimiste osas, siis meie suhtume sellesse mõistvalt, aga meie aeg hakkab otsa saama. Ma arvan, et nädal, maksimaalselt kaks ja siis on lõplik otsus. Ja kui selle aja jooksul me erastamiseni ei jõua, siis meil jääbki ainult üks variant," rääkis taristuminister Vladimir Svet.

Pankrotini võib Sveti sõnul viia ka lepingute liiga aeglane sõlmimine.

"Kui lennukite kasutus talvekuudel on väga madal, see tähendab seda, et kahjud on suuremad, siis see võib lõppkokkuvõttes välistada erastamise toimumist," ütles ta.

"Algne mõte oli, et võib-olla nad jõuavad lõpuni selleks neljapäevaks ja me oleksime saanud siis valitsuse ette seda konkreetset ettepanekut tuua, et valitsus siis otsustaks ühes või teises suunas. Aga need läbirääkimised ei ole tänaseks veel lõppenud. Käib töö mitmel rindel," lisas minister.

"Praeguseks on meil töös viis lennukit, neist üks töötab SAS-i heaks. Ja meil on käimas töö lepingute sõlmimisega, mis lõpuks annab tööd 11 lennukile (novembri lõpuks)," ütles Nordica juht Remco Althuis.

Althuisi sõnul on ettevõte pankrotikursilt praeguseks väljas.

"Öeldakse, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Nii on lennufirma erastamiseks vaja tervet riiki. Taustal on väga paljud inimesed selle nimel tööd tegemas. Me näeme väga palju vaeva, et tagada lubatud ärimahud ning ma võin uhkusega öelda, et me viime oma lubadused ka ellu," rääkis Althuis.