Kliimakonverents COP 29 Bakuus: arutatakse, kes peaks rohkem maksma
Aserbaidžaani pealinnas Bakuus arutatakse kliimamuutuse pidurdamise rahastamist ÜRO kliimatippkohtumisel COP 29. Paljud rikkad tööstusriigid on kohtumisele tulnud seisukohaga, et kiiresti arenevad majandused, näiteks Hiina, peavad kliimamuutuse pidurdamist rahastama senisest rohkem.
Rahamured ähvardavad kohtumise atmosfääri temperatuuri kiiremini tõsta, kui süsinikuheide maailma atmosfääri oma. Suurendada tuleb ju nii raha, kui ka rahastajate hulka, samas on kõik nõus, et kliimamuutust tuleb pidurdada, aga rohkem maksta ei taha keegi. Hoolimata ekspertide hoiatustest, et kui kliima edasi soojeneb, läheb see kõigile osalistele paratamatult veel rohkem maksma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me peame kokku leppima uued, ülemaailmsed kliimarahanduseesmärgid. Kui vähemalt kaks kolmandikku maailma riikidest ei suuda heidet kiiresti kärpida, peab iga riik maksma jõhkrat hinda. Kui riigid ei suuda luua tarneahelatesse säilenõtkust, on kogu ülemaailmne majandus põlvili. Ükski maa pole immuunne," ütles ÜRO Kliimamuutuse raamkonventsiooni täitevsekretär Simon Stiell.
2020. aastast peale pidanuks kliimamuutuse pidurdamisse investeeritama 100 miljardit dollarit aastas. Eesmärk saavutati alles 2022. aastal. Üsna pea aga selgus, et vaja läheb koguni triljoneid dollareid.
Seni on kohustus kliimafondi maksta aga ainult arenenud tööstusriikidel. Need on pahased, väites, et peamised süsinikuheite tekitajad on ammugi juba suurtööstusega arenguriigid.
Väites on küll paras annus tõtt, samas aga tahtmist ebamugavat ning kodanikele mittemeeldivat rahalist vastutust oma kaelast ära veeretada. Ammugi ei taha seda vastu võtta vaesemad riigid, isegi, kui nad õiguse poolest seda tegema peaks.
Vaeste riikide väide on, et rikkad on saastanud juba aastakümneid ning on sellega suuresti praeguste hädade põhjustajad, seega maksku ise. Kõige selle keskel üritab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon osalistele meelde tuletada, et lõppev aasta oli kogu ilmamõõtmiste ajaloo palavaim ning see kuumus maksab ühtmoodi kätte nii rikastele kui vaestele.
"See on rohkem kui statistika, rohkem kui graafikud. Iga soojenemiskraadi murdosa tähendab kliimaäärmuste, -mõjude ja riskide kasvu," ütles Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni peadirektor Celeste Saulo.
Karta on, et USA ei tunne uue presidendi all kliimamuutuse pidurdamise vastu enam mingit huvi. Paljud on kurjad aga ka Venemaa peale, kes on aastaid teinud suuri sõnu, millele tegusid sisuliselt järgnenud pole.
Toimetaja: Aleksander Krjukov