"Nüüdseks on selge, et COP ei vasta enam oma eesmärgile. Me vajame üleminekut läbirääkimistelt rakendamisele," kirjutasid rühma esindajad oma pöördumises, mida vahendas The Guardian.  Rühma kuuluvad näiteks endine ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Iirimaa endine president Mary Robinson, endine ÜRO kliimajuht Christiana Figueres ja silmapaistev kliimateadlane Johan Rockström.

Grupp nõudis oma ÜRO-le adresseeritud kirjas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvate iga-aastaste osapoolte konverentside (COP, Conference of the Parties) praeguse keeruka protsessi sujuvamaks muutmist ja koosolekute tihendamist, et anda rohkem sõnaõigust arengumaadele.

Selle aasta läbirääkimised, mida tuntakse COP29 nime all, peetakse suure fossiilkütuste tootja Aserbaidžaani pealinnas Bakuus ning on jõudmas poole peale.

Eelmise aasta konverents peeti samuti naftariigis Araabia Ühendemiraatides ja selle juht sultan Al Jaber säilitas samas ka oma põhitöökohaks riigi riikliku naftaettevõtte Adnoc juhina.

Enne COP29 avamist filmiti Aserbaidžaani korraldusmeeskonna üht võtmeliiget olukorras, kus ta näis pakkumas oma abi fossiilkütuste tehingute sõlmimisel. Ka Aserbaidžaani president Ilham Alijev märkis avatseremoonial, et tema riigi nafta ja gaas on "Jumala kingitus".

"Meil on vaja rangeid kõlblikkuskriteeriume, et välistada riigid, kes ei toeta fossiilenergia kasutamisest järkjärgulist loobumist või sellelt üleminekut. Võõrustavad riigid peavad näitama üles oma suurt ambitsioonikust Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks," kirjutas rühm.

"Eelmisel COP-il ületasid fossiilkütuste lobistid teadusasutuste, põlisrahvaste kogukondade ja haavatavate riikide esindajaid. Me ei saa loota, et saavutame õiglase ülemineku ilma COP-i protsessi oluliste reformideta, mis tagavad enim mõjutatud isikute õiglase esindatuse," märkis grupi liige Figueres.

Aktivistide koalitsiooni Kick Big Polluters Out (e.k. Lööge suured saastajad välja) analüüsitud andmete kohaselt on COP29-le juurdepääs vähemalt 1773 söe-, nafta- ja gaasilobistile. Seda on rohkem kui kõigil riikidel peale kolme suurima delegatsiooni (Aserbaidžaan, Brasiilia ja Türgi) ning tunduvalt rohkem kui kümne kliimakriisis kõige haavatavama riigi delegatsioonid, kellel on kokku 1033 delegaati.

Fossiilkütuste sektori mõju, eriti Aserbaidžaani lobitegevuse konverentsil võttis teemaks ka USA endine asepresident Al Gore.

"Nashville'ist on pärit vana kantrilaul "Looking for Love in All the Wrong Places" (e.k. Valedest kohtadest armastust otsides). Pikka aega lähtusid paljud inimesed liinist, et kuna fossiilkütuste tööstus põhjustas [kliimakriisi], lahendavad nad selle meie eest. Aga nad ei kavatse seda meie eest lahendada. Ülemaailmne kogukond peab korraldama palju tõhusama viisi nende COP-ide juhtimiseks [kui nende pidamise naftariikides]. ÜRO peasekretäril peaks olema oma roll selles, kes saab võõrustajaks," märkis Gore.

COP29 fookuses on see, kuidas kindlustada vaestele riikidele piisavalt toetusi, et aidata neil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kohaneda kliimast tingitud äärmuslike ilmastikumõjudega. Vaesed riigid vajavad 2030. aastaks hinnanguliselt umbes miljard dollarit aastas, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärgid ja piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5 kraadi võrra võrreldes eelindustriaalse ajastu tasemega. Juhtivate majandusteadlaste aruande kohaselt peaks sellest ligi kolmandik tulema arenenud riikidest, kas arengupankade, nagu Maailmapank, või otserahastuse kaudu, samas kui ülejäänud peaks tulema erasektorist.

Kuid arenenud riigid pole endiselt üksmeelel selles, kui palju ja millistel tingimustel nad on nõus raha andma või millistel teistel riikidel – sealhulgas naftariikidel ja suurematel areneva majandusega riikidel nagu näiteks Hiinal – tuleks sellesse panustada.