Viimsi vallavalitsus saatis regionaal- ja põllumajandusministeeriumile kirja, kus märkis, et aastas külastab valla koosseisu kuuluvat Prangli saart ligi 30 000 turisti ning suur turistide arv põhjustab probleeme.

"Turismihooajal täituvad Prangli saare majapidamiste reoveepaagid kiiresti ning reovee äravedu ei ole saart teenindava laeva tõttu rahuldav," märgitakse kirjas.

Viimsi abivallavanem Alar Mik ütles, et väga palju kasutatakse heitveega tegelemiseks ka vanu lahendusi.

"Kus siis heitvesi võib-olla ei ole nii puhas, mis pinnasesse läheb. Ja kuna põhjaveehaare toimubki kümne-üheteist meetri sügavuselt, siis pinnavesi on tegelikult väga haavatav seal. Kui me tegime proovipuurkaevusid, siis me nägime erinevate bakterite tasemeid vees," rääkis Mik.

Abivallavanema sõnul on mure ka veeressursi kiires ammendumises turismihooajal. Põhimõtteliselt aitaks kõigi nende murede vastu tehnilised lahendused, aga arvestades, et talvisel perioodil elab saarel ainult mõnikümmend inimest, muudab see suure süsteemi ülalpidamise kulukaks.

"Merevee võtuks ja magestamiseks veejaama tegemine maksab kusagil miljon eurot. Kui me tahame sinna teha näiteks ühiskanalisatsiooni ja veetorustiku, siis see võib hinnanguliselt võtta järgmise miljon eurot," tõdes Mik.

Regionaalministeeriumile saadetud kirjas märgib vallavalitsus, et suure liikluskoormuse tõttu kipuvad ka valla teed lagunema ning meretransport muudab nende kordategemise kulukaks.

"Viimsi vald soovib vähendada Prangli saart külastatavate turistide arvu läbi Prangli liini turistipileti hinna tõstmise," seisab kirjas.

Alar Mik ütles, et tegelikult ei soovi vald, et Pranglil käivate turistide arv oluliselt langeks. Pigem tahavad nad, et turiste oluliselt juurde ei tuleks. Ministeeriumilt soovivad nad teada, kui rangelt seadus piletihinna tõstmist piirab. Praegu võib seadusest välja lugeda, et püsielanikule ja turistile müüdava pileti hinnavahe võib olla kuni 50 protsenti.

"Meie küsimus oligi ajendatud sellest, et kas see võib olla ka suurem. Sest me näeme praegu, et Eestis on ka teist praktikat."

Turismiettevõtte Prangli Reisid tegevjuht Annika Prangli tõdes, et veega on saarel probleeme ja teehooldusega tuleb vaeva näha, kuid lisas, et turistide arv ei saa niikuinii oluliselt kasvada.

"Need argumendid on meil olnud aastaid ja turistide arv ei ole suurenenud, sest laev on ikka täpselt sama väike. Saarele saab viia täpselt sama palju inimesi, kui laevas kohti on."

Annika Prangli lisas, et saare vahet käiva laeva Wrangö peale mahub täpselt üks auto. Mõtet  autopileti hinda turistide jaoks tõsta Prangli toetab.

"Siis oleks mõistlik, et pigem kohalikud saaksid seda autokohta kasutada."