Kuigi mõned märgid näitavad, et Eesti majanduses on halvemad ajad jäänud selja taha, tundub mulle, et rõõmustada on veel vara, sest ettevõtted on endiselt väga keerulises olukorras ja ettevõtjatel puudub usk positiivsetesse muutustesse järgmisel aastal.

Selline arvamus tekkis, kui olin oktoobris ja novembris viies Eesti paigas juhtinud maakondade edukate ettevõtete tunnustamisüritust. Parimate autasustamisele eelnes vestlusring kohalike ettevõtete omanike või tippjuhtidega ning neid kuulama olid kutsutud konkreetse piirkonna edukamad ettevõtjad, kes jõudsid sel aastal Äripäeva maakondade edetabeli tippu.

Esitasin publikule kaks küsimust. Palusin tõsta käe neil, kelle ettevõttel läheb sel aastal paremini võrreldes eelmise aastaga, ja palusin anda käega märku, kes usub, et järgmine aasta tuleb lõppevast edukam.

Kätemerd ma Võrumaal, Tartus, Pärnus, Türil ja Rakveres kahjuks ei näinud. Tabava iseloomustuse kümme kvartalit kestnud langusele andis kogenud kaupmees Oleg Gross, kelle sõnul on seekordne majanduskriis hiiliv. Kui alguses ei jõudnud tarbijale majanduslangus kohale, siis nüüd on seda teadvustatud ja muututud hinnatundlikuks. Gross pelgab, et varsti jõuab kriis inimeste teadvusest nende rahakotti ning nad hakkavad tarbimist piirama. Seda soodustab ka eesootav automaks ja käibemaksu tõus.

Samas on mitmeid märke, mis viitavad, et Eesti majanduses on toimunud positiivne pööre.

Tarbijatele võiks sisendada kindlust euribori langus, mis Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul jätab juba praegu Eesti inimestele kätte täiendavalt 50 miljonit eurot kuus, kuid järgmisel aastal on see efekt suurem. Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann ütles, et sügisel on kasvanud ärilaenude kohta tehtavate päringute arv ja ta soovitab ettevõtjatel sahtlisse pandud äriprojektid taas välja otsida.

Kolmanda kvartali töötute arv oli 1500 võrra väiksem kui teises kvartalis, eksport on aastases võrdluses hakanud taas kasvama.

Ettevõtjatele võiks anda suuremat kindlust peaminister Kristen Michali ning tunnustusüritusel esinenud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja rahandusminister Jürgen Ligi lubadus maksurahust.

Mulle tundub, et Eesti majanduses on käes murdepunkt ning just praegu, ettevõtete järgmise aasta eelarvet ning äriplaane tehes, määratakse ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma.

Viimase majanduskriisi suurimaks üllatuseks on olnud töötute madal arv kogu langusperioodi vältel. See peegeldab ettevõtjate usku, et halvad ajad saavad kiiresti läbi ning neil on ideid, kuidas kaotatud tulusid uutega asendada. Kui see usk püsib järgmise aasta plaane tehes, siis on suurem lootus, et majandus hakkab taas kasvama.

Võib aga minna ka teisiti. Ettevõtjad ei julge teha uusi investeeringuid, senised pingutused uute turgude või klientide leidmisel ei ole kandnud vilja, Skandinaavias loodetud majanduskasvu taastumist ei toimu ning järgmise aasta eelarvetes on ettevõtjad võtnud suuna hoopis kulude kärpimisele. See tähendaks tööpuuduse kasvu, palgakasvu pidurdumist ning lõpuks ka siseturu nõudluse vähenemist.

Ma ei tea, kuidas järgmisel aastal läheb, aga Äripäeva maakonna edetabelite viielt ürituselt jäi kõlama kolm omavahel seotud soovi poliitikutele. Ärge tõstke enam makse ning vähendage bürokraatiat ja planeeringute menetluse kestust.

Meie kõigi huvides on see, et uued äriplaanid saaksid võimalikult kiiresti teostatud. Seetõttu võiks üks kohaliku omavalitsuse töö oluline mõõdik ollagi see, kui kaua võtab omavalitsuses aega mõne uue ärihoone rajamine.

Riigi ülejärgmise aasta eelarvet koostades tasub aga lähtuda põhimõttest "pigem karta kui kahetseda" ehk teha avalikus sektoris kavandatust suurem kulukärbe. Uute maksutõusudega enam riigiaparaadi kulusid katta pole mõistlik, sest nii kahandame ettevõtjate investeerimisvõimet ja töökohtade loomist. Ja kui lähebki kardetust paremini, siis saab kriisiajal tehtud maksutõusud lubatust varem tagasi pöörata ning nii erinevates Eesti piirkondades tegutsevaid ettevõtjaid ja ka töövõtjaid toetada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.