Eesti kaitseväe relvastuses on miinid, mille käivitab inimene. Ukraina sõjas ohustaks sapööre droonid, mistõttu aeg on kasutada iselõhkevaid miine, ütles Leo Kunnas. Ka sellised miinid omavad elektroonilisi enesehävitusmehhanisme, selgitas Kunnas.

Seni on Ottawa konventsioonist loobumist takistanud eeskätt lääneriikide vastuseis jalaväemiinide kasutamisele. Ottawa konventsiooniga on ühinenud üle 164 riigi.

"On kasutatud ka argumenti, et aga siis mõned liitlased ei tuleks meile sõjaliselt appi. Selle peale vastaks, et Vene pool kindlasti kasutab jalaväemiine. Sel juhul oleks tõesti aeg parandada nendel liitlastel, kellel on probleeme, oma väljaõppetaset ja harjutada võitlemist miinisõja tingimustes," sõnas Kunnas.

Kaitseministeerium kujundas oma seisukoha Ottawa konventsiooni kohta kaks aastat tagasi. Selle kohaselt ei toeta kaitseministeerium Ottawa konventsioonist lahkumist, sest toona ei nõudnud seda kaitseväe juhataja ega tinginud Ukraina sõja õppetunnid, ütles ministeeriumi rahvusvaheliste suhete juht.

Tänaseks on olukord muutunud, ütles kaitseministeerium.

"Kui meil peaks tekkima kaitseväe juhatajalt väga selge soovitus kaaluda uut miinitüüpide kasutuselevõtmist, mis võivad suhestuda Ottawa konventsiooniga, siis me seda kindlasti koos välisministeeriumi ja liitlastega arutame ja analüüsime," sõnas kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet.

Peastaap selgitas, et juhul, kui moodsad tehnoloogilised vahendid toovad lahinguväljale soovitud efekti ja võimaldavad selle saavutada ilma elanikkonnale kestvat suurendatud ohtu tekitamata, on kaitsevägi valmis analüüsima nende kasutuselevõttu.

Juhul kui Eesti otsustab konventsiooniga keelatud jalaväemiinid kasutusele võtta, tuleb neid hakata ise tootma, sest sellised relvi toodab lääneriikidest vaid USA, ütles Kunnas. Eesti liitus Ottawa konventsiooniga 20 aastat tgasi.