"See konkreetne [Soome] otsus on midagi, mida me kahetseme," ütles Barth Eide intervjuus Reutersile. "Kui hakkame oma pühendumust nõrgendama, muudab see sõdivatel rühmitustel üle maailma lihtsamaks neid relvi kasutada, sest see vähendab häbimärgistamist," lisas Norra välisminister.

Soome valitsus teatas teisipäeval, et kavatseb astuda välja Ottawa konventsioonist, mis on tuntud ka kui jalaväemiinide keelustamise leping ning suurendada lähiaastatel ka oma üldisi kaitsekulutusi.

Barth Eide kinnitas kolmapäeval, et Norra ei tagane konventsioonist. Ta ütles, et Norra ei ole mures, et tema kaitse nõrgeneb, kui ta ei muuda oma poliitikat jalaväemiinide suhtes. Norral on Venemaaga Arktikas 200 kilomeetri pikkune piir.

"Meil on väga kaasaegne arenenud kaitsesüsteem. Oleme ostnud ülimalt arenenud süsteemid, mis suudavad rünnata nii maalt, õhust kui ka merelt," rääkis Eide.

1997. aasta Ottawa konventsioon on sattunud kõrgendatud surve alla seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu, seda eriti Venemaa naaberriikides, mis kardavad Moskva agressiooni laienemist.

Soome otsus lepingust taganeda jättis Norra ainsaks Venemaaga piirnevaks Euroopa riigiks, mis ei kavatse maamiine varuda.

18. märtsil teatasid Poola ja kolm Balti riiki oma kavatsusest lahkuda rahvusvahelisest konventsioonist seoses tajutavate ohtudega Venemaa ja Valgevenega piirnevatele NATO liikmesriikidele.

"Usume, et praeguses julgeolekukeskkonnas on esmatähtis tagada meie kaitsejõududele paindlikkus ja valikuvabadus, et potentsiaalselt kasutada uusi relvasüsteeme ja lahendusi alliansi haavatava idatiiva kaitse tugevdamiseks," ütlesid Poola, Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid avalduses.