"Lõppkokkuvõttes on see ju väga hea uudis. Järgmiseks 60 päevaks on mõlemad pooled kokku leppinud, et nad püüavad järgida vaherahu ja loodame, et see viib ka kestvama vaherahuni. Üks sõjakolle Lähis-Idas vähem on väga hea uudis," ütles Mihkelson.

Ta rääkis, et see vaherahu on hea saavutus Bidenile, kes saab ametist lahkudes näidata, et ta on midagi saavutanud ja ka Trumpile, kellel on nüüd üks teema vähem, millega tegeleda.

"Kui me nüüd mõtleme, et see vaherahu on 60 päevaks, siis mis juhtub Ameerika Ühendriikides 60 päeva pärast? On uus administratsioon ja on suure tõenäosusega võimalik, et Netanyahu eeldab või on ka taustal juba mingid kokkulepped sõlmitud ametisse astuva Trumpi administratsiooniga, et avaldada senisest oluliselt suuremat survet Iraanile. Ja selge on see, et Iraan on Iisraeli eksistentsiaalne ohustaja ja me oleme ka näinud reaalseid sõjalisi kokkupõrkeid õhurünnakute näol Iraani ja Iisraeli vahel," kommenteeris Mihkelson.

"Aga ma arvan, et see, mis täna hommikul sündis, peaasjalikult Ameerika Ühendriikide vahendustöö tulemusel, hetkeks rahuldab kõiki osapooli. Ma olen nõus, nagu Iisraeli peaminister ütles, et kindlasti see paneb Hamasi raskemasse olukorda ja annab võimaluse Iisraelil Hamassi rohkem survestada," lausus ta.

Mihkelsoni sõnul on kogu Iisraeli poliitiline juhtkond seadnud eesmärgiks ühemõtteliselt Hamasi terroristliku ohu likvideerimise ja seetõttu on Ameerika Ühendriikidel Hamasi ja Iisraeli vahel vaherahu palju keerulisem vahendada.

"Võimalik, et see natuke survestab ka Hamas-i olema leplikum, näiteks pantvangide vabastamise osas. Iisraeli põhihuvi on kindlasti jätkuvalt Hamas-i, kui organisatsiooni terroristliku võime likvideerimine," ütles ta veel.

Relvarahu Iisraeli ja Liibanoni šiialiikumise Hezbollah' vahel jõustus kolmapäeva varahommikul pärast enam kui aasta väldanud konflikti, milles on hukkunud tuhandeid inimesi.