Oluline esmaspäeval, 2. detsembril kell 22.45:

- USA teatas 725 miljoni dollarilisest abipaketist Ukrainale;

- Scholz lubas Ukrainale 650 miljoni euro eest täiendavat relvaabi;

- Vene droonirünnakus Ternopilile hukkus mitu inimest;

- Putin jõustas rekordiliselt suurte sõjakulutustega riigieelarve;

- ISW: sõjaliste kulutuste suur osakaal Venemaa eelarves ei pruugi selle armeed tugevamaks muuta;

- Zelenski kutsus Bidenit koguma toetust Ukraina NATO-liikmesusele;

- Ukraina demineerimiskoalitsioon leppis kokku abistamiskavas;

- Baerbock hoiatas Hiinat Venemaa toetamise eest Ukraina sõjas;

USA teatas uuest abipaketist Ukrainale

Ühendriigid teatasid esmaspäeval uuest, 725 miljoni dollari suurusest sõjalisest abipaketist Ukrainale, mis sisaldab teist osa maamiinidest, täppisrakette ja muud laskemoona.

"Pakett on osa jõupingutustest, et tagada Ukrainale võimekused, mida ta vajab, et kaitsta riiki Venemaa agressiooni eest," ütles USA välisminister Antony Blinken avalduses.

Zelenski manitses Saksamaad hoiduma Kiievi toetamise lõpetamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, kui kutsus Saksamaad üles hoiduma tema riigi toetamise lõpetamisest sõjas Venemaa vastu, et rahu tagamine vajab tugevat relvastust ja diplomaatiat.

"Me saame tagada rahu vaid jõu, meie relvade tugevuse, meie diplomaatia ja meie koostöö kaudu," ütles Zelenski ajakirjanikele Kiievis koos Saksa liidukantsleri Olaf Scholziga.

Zelenski jaoks on ukrainlastele ülimalt tähtis, et Saksamaa kui juhtriik ei vähenda järgmisel aastal toetust, sealhulgas rahalist tuge Kiievile. Zelenski sõnul jätkab ta ka Scholzi survestamist, et Berliin saadaks Ukrainale kaugmaarakette Taurus.

Scholz lubas Ukrainale 650 miljoni euro eest täiendavat relvaabi

Saksamaa kantsler Olaf Scholz, kes saabus esmaspäeva hommikul Kiievisse, teatas Ukrainale uue, 650 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi andmisest.

"Saksamaa jääb Ukraina tugevaimaks toetajaks Euroopas. Kohtumisel Volodõmõr Zelenskiga annan teada 650 miljoni euro väärtuses täiendavast relva-abist, mis peaks kohale jõudma veel detsembris," kirjutas Scholz esmaspäeva hommikul sotsiaalvõrgustikus X.

"Ukraina võib meile loota. Me ütleme, mida teeme. Ja teeme, mida ütleme," rõhutas Saksamaa kantsler.

Analüüs: Venemaa edenes Ukrainas kuuga enim pärast 2022. aasta märtsi

Venemaa saavutas novembris kõige suurema Ukraina maa-ala vallutamise ühe kuu jooksul alates 2022. aasta märtsist, selgub esmaspäeval USA sõjauuringute instituudi (ISW) avaldatud analüüsist.

Kremli väed edenesid üle 725 ruutkilomeetri Ukraina territooriumil, peamiselt riigi idaosas Pokrovski linna lähistel.

Oktoobris oli Vene okupatsiooniväe sama näitaja 610 ruutkilomeetrit.

Vene droonirünnakus Ternopilile hukkus mitu inimest

Vene relvajõud korraldasid ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku Ukraina lääneosas asuvale Ternopili linnale, tabamuse saanud elumajas puhkes tulekahju ning mitu inimest sai surma ja viga.

"Pärast vaenlase droonitabamust kortermajale puhkes tulekahju hoone viienda korruse korterites ning osaliselt ka kolmandal ja neljandal korrusel. On surnuid ja raskelt haavatuid," kirjutas Ternopili linnapea Sergei Nadal sotsiaalmeedias.

Tema sõnul järgnes esimesele rünnakulainele veel ka teine.

Putin jõustas rekordiliselt suurte sõjakulutustega riigieelarve

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin allkirjastas järgmise aasta riigieelarve, milles on rekordiliselt suured kulutused sõjapidamisele.

Pühapäeval valitsuse veebisaidil avaldatud riigieelarvest on avalikult sõjalisteks kulutusteks eraldatud osa suurus 13,5 triljonit rubla (145 miljardit dollarit), moodustades ligikaudu 32,5 protsenti kogueelarvest. Lõppeval aastal oli avalik kaitsekulude osa Venemaa riigieelarves 28,3 protsenti. Arvatakse, et Venemaa ei näita oma riigieelarves avalikult kõiki sõjaväele ja sisejulgeolekule minevaid summasid.

Vene parlamendi mõlemad kojad, riigiduuma ja föderatsiooninõukogu, kiitsid riigieelarve kava heaks novembri teises pooles.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse alates 2022. aasta veebruarist on suurim sõjaline konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda ja on ära kurnanud mõlema poole ressursid.

Kiiev on saanud oma lääneliitlastelt abi miljardite dollarite ulatuses, kuid Venemaa relvajõud on suuremad ja paremini varustatud ning viimastel kuudel on Vene armee Ukraina idaaladel järk-järgult edasi tunginud.

ISW: sõjaliste kulutuste kasv Venemaa eelarves ei pruugi Vene armeed tugevamaks muuta

Sõjaliste kulutuste suurendamine Venemaa 2025. aasta riigieelarves ei pruugi tähendada agressori sõjaliste võimete selget kasvu, leidis mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma analüüsis.

"Venemaa kaitsekulutuste kasv, vaatamata ohtlikkusele, ei pruugi anda samaväärset Venemaa sõjalise võimekuse kasvu, eriti kui arvestada, et Vene sõduritele, veteranidele ja nende perekondadele hüvitiste maksmiseks eraldatakse märkimisväärseid vahendeid," märkisid USA-s tegutseva mõttekoja analüütikud oma pühapäeva õhtul avaldatud aruandes.

Lisaks märkis ISW, et Venemaa eelarve keskendumine sõjalistele kulutustele mõjutab tõenäoliselt Venemaa sotsiaalprogrammide tõhusust ja stabiilsust, rääkimata survest majandusele, mis võib mõjutada Kremli võimet rahastada sõjapidamist Ukrainas.

Zelenski kutsus Bidenit koguma toetust Ukraina NATO-liikmesusele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval ametist lahkuvat USA president Joe Bidenit aitama veenda NATO liikmesriike kutsuma Ukrainat alliansiga liituma, kuna Ukraina sõda Venemaaga on jõudmas ettearvamatusse uude faasi.

"USA praegusel administratsioonil on jäänud kaks kuud. Neil on mõju neile vähestele Euroopa liitlastest skeptikutele meie tuleviku suhtes (NATO-s)," ütles Zelenski pühapäeval peetud ühisel pressikonverentsil Kiievit külastanud Euroopa Ülemkogu uue alalise eesistuja Antonio Costaga, kes saabus oma ametiaja esimesel päeval koos Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallasega Ukrainale toetust avaldama.

Kiiev soovib, et NATO liikmed esitaksid kutse sel nädalal Brüsselis toimuval alliansi kohtumisel, kuna sõjas hakkab täituma kolmas aasta ja Venemaa on saavutamas lahinguväljal edu.

Ukraina liider, kes on ümber sõnastanud Ukraina positsioone enne, kui Donald Trump jaanuaris Bideni järglaseks saab, tunnistas, et mõned NATO liitlased on endiselt ettevaatlikud Kiievi kutsumisel liituma alliansiga, mille põhikiri kohustab kõiki liikmesriike rünnaku korral üksteist aitama.

Trump on kritiseerinud USA toetuse ulatust Ukrainale ja lubanud sõja kiiresti lõpetada, ütlemata samas, kuidas ta seda teha kavatseb.

Venemaa ja Ukraina on mõlemad tõlgendanud seda kui rahuläbirääkimiste tõenäosuse suurendamist, mida pole teadaolevalt peetud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi esimesi kuid 2022. aastal. Mõlemad vaenupooled on püüdnud parandada oma positsioone nii lahinguväljal kui ka diplomaatilistes suhetes oma liitlastega.

Ukraina demineerimiskoalitsioon leppis kokku abistamiskavas

Leedu ja Islandi juhtimisel toimunud demineerimiskoalitsiooni üheksandal kohtumisel osalejad arutasid Ukraina vajadusi varustuse ja relvastuse järele ning leppisid kokku ka abistamiskava aastateks 2025–2034, teatas pühapäeval Ukraina kaitseministeerium.

Üritus tõi kokku 14 riigi esindajad ning NATO Ukraina julgeolekuabi ja väljaõppe (NSATU) ning Ukraina julgeolekuabirühma (SAG-U) esindajad.

Ukrainat esindasid miinitõrje, tsiviilkaitse ja keskkonnaohutuse peaosakonna ülem Ruslan Berehulia, toetusvägede ülem kindralmajor Dmõtro Hereha ja riikliku eritransporditeenistuse juhi asetäitja kolonel Maksõm Komisarov.

Berehulia tõi välja, et miinid kujutavad Ukrainas endast elanikkonnale üht suurimat ohtu.

"Alade puhastamiseks, inimeste kaitsmiseks ja konfliktijärgse stabiilsuse tagamiseks on vaja otsustavat tegutsemist ja täiendavaid jõupingutusi," rõhutas sõjaväelane ja ja kutsus riike, kes ei ole veel liikmed, ühinema demineerimiskoalitsiooniga.

Berehulia teavitas osalejaid hanketegevuse praegusest seisust ja tulevikuplaanidest. Koosolekul arutati ka koalitsiooniliikmete ettepanekuid panustamiseks demineerimisüksuste väljaõppesse ja varustamisse. Samuti kriitiliste seadmete ja materjalide vajaduste loetelu.

Kindral Hereha rõhutas rahvusvahelise abi olulisust, mis tugevdab relvajõudude võimekust lahingmissioonide tõhusaks läbiviimiseks ja Venemaa agressiooni tõrjumiseks.

Leedu ja Islandi esindajad kordasid jätkuvat toetust Ukrainale ja partnerite jõupingutuste edasist koordineerimist koalitsioonis.

2024. aastal said Ukraina armee inseneriüksused koalitsiooni raames partneritelt lahingdemineerimisülesannete täitmiseks 40 soomustransportööri M113, üle 200 droonitõrjesüsteemi, 118 maasturit ja 240 miinidetektorit. Uudisteagentuuri Ukrinform teatel sai Ukraina demineerimiskoalitsiooni raames Leedust 230 kaasaegset sõidukit ja 240 miinidetektorit.

Baerbock hoiatas Hiinat Venemaa toetamise eest Ukraina sõjas

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock süüdistas Hiinat Venemaale sõjalise toetuse pakkumises selle sõjas Ukraina vastu ning rahu ohustamises Euroopas ja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.

"Selle asemel, et võtta ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena vastutus maailma rahu ja julgeoleku eest, tegutseb Hiina oma Venemaale antava majandus- ja relvaabiga vastu meie põhihuvidele Euroopas," ütles Baerbock Pekingi-visiidile eelnenud avalduses.

"Sõda Ukrainas näitab, kui lahutamatult seotud on meie julgeolek Euroopas ja Aasias. Kui Põhja-Korea saadab Ukraina vastu sõdureid ja relvi ning Venemaa toetab Pyongyangi tuumaprogrammi, siis see ohustab rahu siin Euroopas ja samuti Indo-Vaikse ookeani piirkonnas," rääkis Saksa välisminister.

Baerbock kohtub oma Hiina-visiidil sealse kolleegi Wang Yiga. "Putini jõhker agressioonisõda Ukraina vastu on otsene oht meie rahule," ütles Baerbock. "Räägin Pekingis ka sellest, et me ei saa seda oma suhetes Hiinaga lihtsalt ignoreerida."

Baerbock ütles ka, et Euroopa suurima majandusena seisab Saksamaa oma huvide eest sama palju kui Hiina oma huvide eest.

"Majandus-, kliima- ja julgeolekupoliitikas kehtib: võimalusel koostöö, vajadusel sõltumatus," ütles välisminister ja lisas, et Saksamaa ei pigista silmi kinni, kui teised rikuvad rahvusvahelisi reegleid Saksamaa ja Euroopa tööstuse kahjuks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1790 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 743 920 (võrdlus eelmise päevaga +1790);

- tankid 9478 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 19 397 (+28);

- suurtükisüsteemid 20 953 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1019 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 886 (+83);

- tiibraketid 2852 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 606 (+99);

- eritehnika 3619 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.