Tänaseks on välja kuulutatud nii Cresco Väärtpaberite kui ka Cresco pankrotid. Kuidas te seda kommenteerite ja millega pankrotti sattumist selgitate?

Pika ajalooga ettevõtete tegevuse lõppemisel on alati rohkem kui üks põhjus. AS Cresco on AS-i Cresco Väärtpaberite üks kahest omanikust ja ühe ettevõtte probleem mõjutas möödapääsmatult teise tegevust. Tehniliselt on asi lihtne ja tavaliselt on pankroti põhjuseks likviidsuse puudumine. Ju tuli aeg mu ettevõtete tegevuse lõppemiseks.

Olen rahatööstuses tegutsenud 30 aastat. Töötanud vahetult sadade miljonite eurodega, meie tehingute agregaatväärtus tõenäoliselt ületab miljardi euro piiri. Muu hulgas olen nõustanud nelja riigi valitsust. Arvan, et pole olemas ühtegi investeerimistööstuse professionaali, kes saaks väita, et kõik investeeringud on edukad ja kõik kliendid õnnelikud. Ma saan endale kindlasti professionaalseid etteheiteid teha. Ka selles, et lubasin leida võimalusi vara väärtust kaotanud kliendi portfelli algne väärtus taastada, olgugi, et AS-il Cresco Väärtpaberid pole kunagi sellist kohustust olnud ega mul mitte mingit vajadust seda ühelegi kliendile lubada. Ja minu moraalsest vastutusest kantud hoiakut kasutati minu ettevõtete vastu kurjasti ära.

Te väidate, et varasid on mitu korda rohkem kui nõudeid ja likviidsuse taastamiseks kuluks vaid mõni kuu. Samasuguseid lubadusi on võlausaldajad enda sõnul kuulnud aastaid ning nende arvates on see pahauskne ja valelik muster. Kuidas vastate?

"Võlausaldajad" on eksitav määratlus. On varahalduse kliendid: neil ei ole võlanõuet ettevõtte vastu ja nende nõuded ei ole ettevõtte bilansiga otseselt seotud – klientide varad on seaduse järgi bilansivälised. Need paar-kolm pettunud klienti, kellele te arvatavasti viitate, ja kellele ma lubasin otsida võimalusi nende kaotatud või väärtuses vähenenud portfelli taastada – millist lubadust ma nüüd kahetsen, on alati teadnud, milliste projektide arvelt AS Cresco Väärtpaberid seda pingutust tegi. Ja nende projektide eeldatud edu oleks ladusalt kompenseerinud mitmedki kaotused.

Ma ju mõistan mõnda pettunud klienti – selliseid, kelle investeeringud on miinuses meie ligi 30-aastase tegevusajaloo jooksul, on ainult üksikud. Julgen väita, et see on parem tulemus kui nii mõnelgi suurel pangal. Meil on mingil hetkel samaaegselt olnud üle tuhande kliendi, kellest absoluutne enamus olid meie teenustega rahul. Kuid ka kõik need mõned üksikud, kes minu või mu ettevõtete aadressil etteheiteid teevad, on allkirjastanud lepingu, mis muu hulgas ütleb, et investeerimine on risk, investeeringud ei ole tagatud ja nende väärtus võib langeda.

Enamik pankureid teab, et rahul klient aitäh ei ütle, aga kui midagi läheb valesti, siis on ikka pankur süüdi. Riskivabu investeeringuid pole olemas ja riskid vahest, praktikas tegelikult üsna tihti, ka realiseeruvad. Kõik meie kliendid on alati teadnud, et me haldame pigem riskantsemaid investeeringuid, kus tootlus võib ületada turu keskmisi näitajaid. Ahnus juhib kliendi valikut? Pigem jah! Ja sellel on oma hind – risk and reward on üksteise vastandid.

Aastate jooksul olete lubanud rahad uuesti liikuma panna muu hulgas tehisteemantide, farmaatsia ning kõikvõimalike võlakirjaemissioonide projektidega. Tagantjärele väidavad võlausaldajad, et see on kõik bluff. Teie kommentaar?

See on lihtsalt vale. Need, kes seda väidavad, kas valetavad või on paremal juhul tahtlikult ignoreerinud detailset informatsiooni, mida ma nendega usalduslikult jaganud olen.

Rahustasite võlausaldajaid korduvalt, et Cresco(de) tegevust kontrollivad tuntud audiitorid ja finantsinspektsioon. Samas, teisipidi vähemasti osa Cresco Väärtpaberite nõukogu liikmeid keelitasid võlausaldajaid finantsinspektsiooni mitte kaebama. Mida teil on öelda selle kohta?

Ma ei saa nõukogu liikmete eest rääkida. Ükski reguleeritud ettevõte, eriti kui selline ettevõte on väike nagu AS Cresco Väärtpaberid, ei talu olukorda, kus kliendivaidlus jõuab regulaatori lauale.

Miks te ähvardasite võlausaldajaid korduvalt mainekahju hagidega, kui nad teatasid, et annavad sisse pankrotiavalduse?

AS Cresco Väärtpaberid pole kedagi ähvardanud. Ainsaks ähvardajaks siin on üks konkreetne klient ja me vastasime, et ettevõtte ähvardamine on pahauskne väljapressimine ning me peame sellele reageerima. Reguleeritud ettevõtte pankrotiga ähvardamine on üks selliseid regulaatori, s.t finantsinspektsiooni poolt jälgitud olukordi, millele peab regulaator igal juhul reageerima. Ja kui sündmused nii kaugele arenevad, siis ei pruugi enam olla võimalust ettevõtet päästa, sest reguleeritud ettevõte suure tõenäosusega kaotab sellises situatsioonis litsentsi. Ja tegevuslitsentside äravõtmine forsseerib ettevõtte likvideerimise. Selsamal hetkel, kui AS-i Cresco Väärtpaberid ähvardamine pankrotiga jõudis avalikkuseni, esitasin ma omanikuna ise finantsinspektsioonile avalduse ettevõtte litsentsidest loobumiseks.

Kas te soovite öelda midagi inimestele, kes enda sõnul kaotasid Crescos oma elutöö või olulise osa enda elutööga teenitust?

See on ebaõiglane küsimus. Üks AS-i Cresco Väärtpaberid varahalduse lepingu kliendi riskiprofiili hindamise kriteeriume on see, et klient ei saa meie varahaldusesse usaldada rohkem kui 25 protsenti oma varast. Iga meie klient peab seda varahalduse lepingus deklareerima. Investeerimine on risk, mille iga AS-i Cresco Väärtpaberid klient on teadlikult võtnud ja oma allkirjaga kinnitanud, et ta saab sellest aru ja aktsepteerib seda. Ma tean hästi seda, et minu elutöö ja kogu mu vara on mu ettevõtete pankrotti ajamise tõttu hävinud.

Nii võlausaldajad kui pankrotihaldur väidavad, et nad ei suuda aru saada, kuhu paigutatud raha läks. Nad väidavad koguni, et vähemasti viimaste aastate projektid olid fiktsioon. Mida vastate?

Vabandust, aga see on niisugune jama, mida minu kogemusega investeerimispankuril oleks piinlik isegi kommenteerida.

Pankrotihaldur räägib aruandes konkreetselt kuriteotunnustest ja raskest juhtimisveast ehk jutt on sellest, et tegu pole investeerimisega kaasneva normaalse riskiga, vaid pahauskse tegevusega. Mida tahaksite selgituseks öelda?

Mul on siin raske midagi kommenteerida. Millele kellegi väiteid toetuvad, ma ei tea. Süüdistused mingitest tahtlikest pahategudest on emotsioon või väljamõeldis. Regulatsiooni ja pideva järelevalve tingimustes pikka aega kliente või turgu lollitada pole lihtsalt võimalik. Mind ega minu teada ka juhatuse liikmeid pole ettevõtte juhtimise teemal keegi küsitlenudki.