Läti rahandusministri sõnul on Eesti ja Läti valinud maksuküsimustes erineva tee ja aeg näitab, milline neist riigile kasulikumaks kujuneb.

Läti parlamendi suures saalis on vähemalt praegune koalitsioon seda meelt, et Balti riikidel võiks tulevikus olla üks aktsiisipoliitika ja enam-vähem lähedased aktsiisimäärad. Tegelikult on sellest räägitud ka varem, aga head ideed, kuidas selleni jõuda, pole. Lätlased plaanivad tõsta tuleval aastal alkoholiaktsiisi 10 protsenti ja ikkagi jääb siin hind madalamaks, kui on Eestis.

"Läti poliitiline suund on selline: kuna majanduskasv on aeglustunud, siis loome eeldusi majandusearenguks tervikuna. Vähendame tööjõumakse, kuid samas maksustame rohkem tarbimist. Üks võimalus on seda teha aktsiiside kaudu.
Meie plaan on tõsta keskmiselt 10 protsenti alkoaktsiisi aastas. Kuid on asjaolusid, mis muudavad meie tegevust ettevaatlikumaks. Lätis väheneb päris tuntavalt alkoholi tarbimine. Ühest küljest ostavad inimesed vähem, teisalt võidavad järjest enam populaarsust joogid, mis ei sisalda alkoholi - alkoholivaba vein, näiteks.
Seda juuakse üha rohkem. Nii et näeme, et siin tekivad meie kavandatud
maksulaekumisele takistused," rääkis Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

See pole küll eelarvega seotud, kuid Läti parlament lühendab peagi tuleva aasta 1. augustist alkoholimüügi aega, et vähendada juhuoste ja vähendatakse alkoreklaami võimalusi.

Lätis kehtib aga tulevast aastast rahandusasutuste solidaarsusmaks, kust loodetakse saada kaitsekulude jaoks ligi 100 miljonit eurot aastas. Maks on seotud laenamisega - pank, mis krediiti suurendab, peab tasuma vähem.

10 protsenti tõuseb auto kasutustasu.

Peaminister Evika Silina ütles Aktuaalsele kaamerale, et Eesti-suguseid maksutõuse ei saaks Lätis teha, sest majandust on vaja turgutada.

"Oleme üht meelt, et vähendame nende maksukoormust, kes teenivad vähem. Maksuvaba tulu muutub kõigile võrdseks, erisused kaovad ära. Suurendame ka pensionäride tulumaksuvaba miinimumi 1000 euroni kuus. Enam ei tohiks tekkida olukorda, kus osa inimesi ei saagi maksuvaba osa kasutada. Nüüd on see kõigile ühesugune - lihtsam raamatupidamisele, lihtsam majandusele. Erinevalt Eestist küsime maksu magustatud jookidelt, mille suhkrusisaldus on suur," sõnas Silina.

"Eesti ja Läti on valinud erineva lähenemise. Läti läheb teist teed - me loome kulude vähendamise kõrval ka täiendavaid majandusarengu eeldusi. Kuidas see kõik õnnestub, näitab aeg," sõnas Ašeradens.