Sotsiaalministeerium pani kokku Eesti järgmise 10 aasta alkoholipoliitika kava ja jõuludeni oodati selle kohta arvamusi. Uue kava kohaselt soovitakse näiteks alkoholiaktsiis siduda inflatsioonimääraga, et alkohol ei oleks muu kaubaga võrreldes nii odav. Aga kavas on keelata alkoholi kaugmüük.

"Kui väljapakutu täies mahus ellu rakendada, siis pikas vaates jääks Eestis alles ainult Liviko ja A le Coq, ainult väga suured tootjad. Väiketootjatele, kui ma toon ühe näite, siis kaugmüügi täielik piiramine mõjutaks väga oluliselt väiketootjaid. Samas suurtootjaid, kellele jaemüügi riiulipind on vabalt kättesaadav, siis nemad suudaksid kohaneda ja neile see mõju oleks oluliselt väiksem," kommenteeris väikedestilleerijate liidu juhatuse liige Henri Arras.

Kui praegu arvestatakse alkoholiaktsiisi etanoolisisalduse põhiselt, siis Arrase sõnul tuleks kehtestada alkoholile n-ö miinimumhind. See muudatus tõstaks ennekõike odavama alkoholi hinda.

"Tekiks miinimumaktsiisi kohustus tootele. Kui on näiteks 40-kraadine pudel kanget alkoholi, siis selle miinimumaktsiis oleks mingi summa X ja siis üks komponent võib olla ka selle sama kraadi järgi. Aga praegu on ainult kraadi järgi ja see tähendab, et masstootmises on võimalik toota väga, väga odava hinnaga, ütleme piimahinnaga viina," rääkis Arras.

Sotsiaalministeerium soovib sisse viia tähtajalise ja tasulise alkoholi müügilubade süsteemi, sest Eesti on üks väheseid riike, kus litsentsisüsteem puudub.

"Kui räägime kasutuslubadest või litsentsidest, et oleks ühetaoliselt reguleeritud – me mäletame seda aega 2000. aastate alguses või 1990. aastate keskpaik oli see, kui omavalitsused omasoodu reguleerisid müüki, alkoholimüüki, siis tegelikult sõideti ühest vallast teise või ühest linnast teise ja saadi ta ikkagi kätte," selgitas linnade ja valdade liidu juht Veikko Luhalaid.

Luhalaid peab õigeks muudatust keelata lasteasutuste lähistel alkoholimüük, kuid tema sõnul tekib siin kohe küsimus, kes ja kuidas seda kontrollima hakkab ning kas omavalitsusel on selleks üldse õiguslikku alust. Rimi ostujuhi Talis Raagi sõnul on see piirang mõistetav, aga selle juures on üks suur aga.

"Jääb lihtsalt küsimus, kuidas seda praktikas rakendatakse. Oletame, et kui on Rimi kauplus ühes asukohas ja sinna kõrvale tuleb lastehoid, kas Rimi kauplus peab lõpetama alkoholimüügi või lastehoid ei tohi sinna tulla?" ütles Raak.

Alkoholi müügiaegade piiramisse suhtub poekett positiivselt, sest see annaks võimaluse poodide lahtiolekut lühendada. See oleks majanduslikult mõistlik, kuid keegi pole valmis ise esimest sammu tegema.

Sotsiaalministeeriumi sõnul arutatakse saabunud tagasisidet ja selle põhjal koostatakse alkoholipoliitika aastateks 2025 kuni 2035 lõplik versioon.