Aasta alguses algatatud riigi eriplaneering kaitsetööstuspargi rajamiseks jõudis sel nädalal avalike aruteludeni ning näiteks Pärnus toimunud avalik arutelu tõi kaasa osa kuulajate hääleka vastuseisu ja hulga küsimusi.

Veskimägi sõnul mõistab ta kohalike elanike muret, kuid sellist võimalust, et kaitsetööstuspark jääks rajamata, tema sõnul praeguses olukorras ei ole, sest olukord maailmas nõuab kiiret ja otsustavat tegutsemist.

"Me oleme kaitsetööstuspargi ehitamisega jäänud hiljaks. Mõte toota siin moona ja lõhkekehasid on väga adekvaatne mitte ainult Eesti enda kaitsevõime vaates. Mingeid kriitilisi võimeid Eestis omada on ääretult oluline, mis tähendab, et tööstuspark on absoluutselt elementaarne. See (eriplaneering) on väga hea initsiatiiv, aga me ei saa selle rakendamisega tegelda aastaid. See tuleks teha ära kohe, nüüd ja praegu," lausus Veskimägi.

"Vaadates julgeolekut kui avalikku hüve, siis paratamatult seda tuleb prioritiseerida teiste avalike hüvede ees. Midagi ei ole teha, aeg on selline. Nii nagu tegi Leedu – teatavasti Rheinmetall ehitab sinna suure tehase laskemoona jaoks – nad tegid eraldi seaduse, läksid kõigist menetlustest mööda; ütlesid: teeme siia, see saab olema. Ja see on käitumine, mis on tänasele päevale, kui me oleme sõjas, adekvaatne ja asjakohane," lisas ta.

Veskimägi leidis, et võimalike keskkonnamuredega saab tegelda tagantjärele.

"Ma kindlasti ei alahinda kellegi muret, aga ma arvan, et siin tuleks täna teisiti käituda – tuleks teha asi ära ja siis tulla välja leevendusmeetmetega, et mida teha selleks, et ka Pärnu jõgi ei reostuks, et linnud saaksid seal elada, et mõju keskkonnale oleks minimaalne. Aga me ei saa lubada seda, et me ei tee selliseid asju, sest vastasel juhul tuleb siia keegi, kellel on igasugusest keskkonnahoiust täiesti ükskõik," lausus ta.

Kuigi Eesti riigi esindajad on öelnud, et riik rajatava kaitsetööstuspargi toodangu võtmetellijaks ei hakka, saaksid potentsiaalsed tootjad oma toodangu välismaale müüa ning Eestil oleks vajadusel olemas kohalik tootmine, mis tänasel päeval on Euroopas, kus sõjatööstuse puhul kiputakse käituma protektsionistlikult, ülioluline, märkis Veskimägi.

"Ma ei ole riigikapitalismi pooldaja, et peaks rahva raha eest hakkama ehitama tehaseid. Kui riik ei ole valmis võtma kohustust sealt midagi osta, siis teevadki ettevõtjad lähtuvalt sellest, milline on turu nõudlus. Meie saame kaasnähtusena selle, et meil on see võime olemas, seda toodetakse siin, ja kui meil on vaja, siis on võimalik tootmist skaleerida," lausus Veskimägi.

Praegu on maailmas olukord selline, et sõjatööstuse toodangu järele on suurem nõudlus, kui on pakkumine, ning vaba turu toimimisest seetõttu väga rääkida ei saa, lisas ta.

"Kõik riigid tahavad tootmisvõimet endale lokaliseerida, et see oleks vajadusel olemas. Ei ole põhjust rääkida vabast turust, turg on paljuski riikide ja riiklike klientide kontrolli all," märkis Veskimägi.

Kaitsetööstuspargi asukoha valik tehakse viie ala seast, millest kaks võimalikku asuvad Ida-Virumaal, üks Läänemaal ja kaks Pärnumaal. Kaitseministeerium tahab tööstuspargi asukoha otsustada 2025. aasta augustis.