"Oleme jõudnud analüüsi käigus tulemuseni, kus me saame öelda, et kõige sobivam ala tööstuspargi rajamiseks on üks [valikus olnud] Pärnu aladest – ala, mis asub Ermistu külas. Selle suurus on umbes 200 hektarit, nii et ta võimaldab kõiki neid tegevusi läbi viia, mis tööstuspargis oleks vajalik," ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp reedel korraldatud pressikonverentsil.

Tema selgituse kohaselt peab väljavalitud ala võimaldama toota seal laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeainet.

Ala väljavalimise järel algab nüüd sellele planeeringu kehtestamine, mis peaks lõpule jõudma augusti lõpuks. See peaks võimaldama alustada tööstuspargi baastaristu ehitamisega juba 2025. aasta lõpus, ehkki enamus ehitustegevusest jääb siiski 2026. aastasse, rääkis Sirp.

Ta ütles, et juba järgmisel nädalal kuulutab kaitseministeerium välja valikpakkumise, kuhu oodatakse ettevõtteid pakkumisi tegema ning augusti lõpuks valitakse loodetavasti välja ettevõtted, mis pargis tööle hakkavad.

2027. aastal võiks aga tööstuspargis tootmine juba käia, rõhutas ta, kuigi möönis, et see sõltub ka ettevõtetest, mis seal tööle hakkavad. Kindlasti ei alusta kõik väljavalitud ettevõtted tööd ühekorraga, vaid see toimub sujuvalt, vastavalt firmade valimisolekule, lisas ta.

Baastaristu, mille riik alale ehitab, hõlmab ligipääsuteid, elektriühendusi, piirdeaeda, veevärki, katseplatsi, hävitamisplatsi, hoidlad ning selleks kõigeks on riigieelarves ete nähtud kuni 50 miljonit eurot, ütles Sirp.

Valik tehti viie ala hulgast

Sirp rääkis ka, et lõppvalikus oli viis ala kolmes omavalitsuses: Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli ja Aidu, Lääne-Nigulas Piirsalu ning kaks ala Pärnumaal, Pärnu linna haldusterritooriumil. Lähtuvalt valikukriteeriumitest leiti aga kõige sobivam olevat ala Pärnu 1, mis jääb Tõstamaast põhja poole.

Valiku kriteeriumitena olid olulised ala suurus ja võimalused selle laiendamiseks, piisavalt väiksed mõjud keskkonnale ning kindlasti ka see, et ala jääks idapiirist võimalikult kaugele, selgitas Sirp. "Riigikaitseliselt sobiv asukoht tähendab, et see oleks piisavalt kaugel idapiirist ja sõjalise konflikti korral vastase kaudtule süsteemide mõjuulatusest," rõhutas ta.

Sirp ütles ka, et kui alguses otsiti ala, kuhu mahuks kaks-kolm ettevõtet, siis lõppstaadiumis peeti vajalikuks vähemalt viie ettevõtte mahutamise suutlikkust, millest vähemalt kolm oleks suurt kogust lõhkeainet käitlevad ettevõtted, kes käitleksid rohkem kui 50 tonni lõhkeainet (aastas - toim.).

Kui peaks siiski tekkima rohkem huvilisi, kes sooviks Eesti kaitsetööstusettevõtet rajada, siis sobivuselt teine ala oleks Põhja-Kiviõli, mis on piisavalt suur, keskkonnamõjude aspektist soodne ning võimaldab tootmise korraldamist seal, rääkis ta. Ka selle ala suhtes viiakse planeerigu kehtestamine lõpule, lubas Sirp. Pärnu teine ala jäi aga ebasobivuse tõttu valikust kõrvale, Aidu ja Piirsalu oleks samuti teatud tingimustel sobivad.

Väljavalitud kaitsetööstusala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas, mille lähim tiheasustusala on umbes nelja kilomeetri kaugusel asuv Tõstamaa alevik. Audru alevik paikneb alast umbes 16 kilomeetri kaugusel, Pärnu jääb sealt linnulennult 22 km kaugusele. Lähimad külad eelvalikuala ümbruses on Ermistu, Lõuka ja Soomra küla.

Ta tõi ka välja, et ettevalmistataval tööstuspargi alal jagatakse ära krundid, ehitatakse teed ning planeeritakse ka lõhkemoona katsetamise ala.