Kaitsetööstuspargi arendamine on jõudnud järgmise verstapostini ja nüüdseks on selgunud, et sobivaim asukoht selle loomiseks on Pärnumaal Ermistu küla kandis. Ainuüksi kaitsetööstuspargi ehitus toob Pärnumaale kümnete miljonite eurode eest investeeringuid ja sinna rajatavatesse ettevõtetesse tuleb mitusada töökohta.

Kaitsetööstusparki arendades võtsime lähema vaatluse alla kolmes maakonnas kokku viis ala. Pärast põhjalikku keskkonnamõjude strateegilist hindamist selgus, et neist parim on just Ermistu küla lähedal asuv ala. Selle kasuks räägib 204-hektarilise ala suurus, sest eelkonsultatsioonid on näidanud, et kaitsetööstusel on suur huvi Eestis laskemoona tootma hakata. Lootus on saada vähemalt kolm moonatootmise pakkumist, aga Ermistu ala võimaldab võõrustada tegelikult isegi kuni viit ettevõtet.

Kaitsetööstusparki tuleks seetõttu näha kui kohaliku majanduse vedurit. See tähendab esiteks investeeringuid, millest saavad kasu ka kohalikud inimesed ja ettevõtted. Riik on eraldanud baastaristu, sealhulgas teede ja elektrivõrgu loomiseks vähemalt 50 miljoni eurot. Sellele tuleb eraldi lisada täiendavad kaitsetööstuse investeeringud 200–300 miljoni euro ulatuses, kui ettevõtted hakkavad uude tööstusparki endale tootmishooneid rajama. Juba ehitustegevuse käigus tekib ka kohalikele ettevõtjatele võimalusi.

Teine suur kasu kohalikule kogukonnale on Ermistu kaitsetööstusparki loodavad töökohad. Olenevalt ettevõtete hulgast ja suurusest võib park pakkuda tööd 200–300 inimesele. See suurendab Pärnumaa inimeste töövõimalusi, kuid lisaks meelitab piirkonda ka oskustöölisi kaugemalt, tugevdades seeläbi kohaliku omavalitsuse tulubaasi.

Mõjuhindamine võttis hoolega luubi alla ka keskkonnaaspektid ja see kinnitas Ermistu ala sobivust. Ala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas, lähim tiheasustus on umbes nelja kilomeetri kaugusel asuv Tõstamaa alevik.

Pärnumaal uurisime veel üht sobiva suurusega ala Kõima külas, ent otsustasime selle töö käigus välistada, kuna kaitsetööstuspargi rajamisel tekkivate keskkonnamõjude leevendamine sellele alale oleks osutunud liialt keeruliseks. Peame silmas katseplatsi müra mõju nii loodusele, eeskätt kaitsealustele lindudele, kui ka kohalikele elanikele.

Ermistu ala puhul on seevastu tööstuspargist tulenevad keskkonnamõjud väiksemad ning neid on võimalik kompensatsioonimeetmetega leevendada. Mõju on peamiselt metsalinnustikule ja rohevõrgustikule. Tellime kompensatsioonimeetmete kava mõju leevendamiseks juba riigi eriplaneeringu käigus.

Ermistu lähedale kavandatava kaitsetööstuspargi puhul on meile keskkonnakaitse esmatähtis. Keskkonnamõju strateegiline hindamine analüüsis muuhulgas jäätmekäitluse ja reoveepuhastuse lahendusi, et tagada tootmisjääkide ohutu käitlemine ja vältida nende sattumist loodusesse.

Lisaks kehtestatakse tööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel ranged keskkonnanõuded ning rakendatakse parimaid võimalikke tehnoloogiaid, et minimeerida keskkonnariske. Näiteks lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats ja katseplats tuleb rajada nii, et sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse enne loodusesse laskmist puhastisse.

Riigi kavandatavas lõhkeainetehases kasutataks Euroopa tootmistehnoloogiat. Lõhkeaine tootmine toimub suletud ja automatiseeritud protsessina, keemilised ained on mahutites, torustikes ja seadmetes, mis on hermeetiliselt suletud. Tootmises kasutatavaid happeid regenereeritakse nii palju kui võimalik.

Ettevõtted peavad regulaarselt esitama aruandeid ohutus- ja keskkonnatingimuste kohta. Müra on laskemoonatootmisel minimaalne, üks või kaks korda nädalas testimised kindlaks määratud alal ning arvestades piirangutega lõhkeaine koguse, katsetuste arvu, aja ja muude tingimuste osas. Seega tagatakse keskkonnakaitse mitmekordse turvavõrguga: põhjalik keskkonnamõjude hindamine, rangete keskkonnanõuete kehtestamine ning kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine.

Samal moel on kaitsetööstuspargis tagatud ohutus. Just seetõttu asub Ermistu ala võimalikult kaugel inimestest. Normid näevad ette, et lähim maja tööstuspargi moonahoidlast, kus ladustatakse 50 tonni lõhkeainet, peab olema vähemalt 810 meetri kaugusel. Seejuures mõõdetakse kaugust eluhoone krundi piirist, mitte eluhoonest endast.

Kaitsetööstuspargi alast suurem osa on ümbruskonna eluhoonetest veelgi kaugemal ning sellele kitsale tööstuspargi ribale, kus ei ole nõutud kaugust võimalik saavutada, ei tohi suuri moonahoidlaid ehitada.

Ettevõtted, mis parki tulevad, peavad järgima rangeid ohutusnõudeid, mis kehtivad nii lõhkeainete töötlemisel, ladustamisel kui ka tootmisel. Kogu tootmisele kehtib riiklik järelevalve.

Nii nagu ka iga muu suurema tööstusettevõtte, näiteks sadama või lennujaama puhul, töötatakse ka kaitsetööstuspargi tarbeks välja plaanid koostöös päästeametiga. Ranged ohutusnõuded kehtivad ka valmistoodangu transpordile, mistõttu on see sama ohutu kui näiteks kohaliku bensiinijaama kütusega varustamine. Ühes keskmises kütuseautos on umbes 20 000–30 000 liitrit tuleohtlikku kütust, kuid tänu kehtivatele ohutusnõuetele ei pea inimesed tundma muret, et sellise veokiga midagi juhtuks. Sama lugu on ka laskemoonatranspordiga.

Kaitsetööstuspargi eesmärk on toetada Eestimaist kaitsetööstust ning pakkuda erineva laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks sobivat tootmiskeskkonda. Lisaks suurendab kodumaise kaitsetööstuse kasvav võimekus meie julgeolekut, kaitsevõimet ja edendab majandust, pakkudes üha arenevas sektoris hulgaliselt töökohti. Oma suur panus sellesse on ka Pärnumaal ja täname kohalikke inimesi toetava suhtumise eest.