Linnavalitsus pakkus ajutise lahendusena pesemisvõimalust spordihoone või Jakobsoni kooli ujula saunas. Kuna aga ujula asub linna servas, on neid, kes ainult sauna pärast kohale sõidavad, väga vähe.

"See kindlasti on probleem – paljud ju tahaksid vihelda, meie saunas vihelda ei saa," ütles Jakobsoni kooli ujula administraator Ülle Murro.

Ujula ja spordihoone sauna häda on aga selles, et nendes valitseb suur ruumikitsikus.

"Leiliruum ujulas on natukene suurem, aga see on nii meestele kui naistele koos. Kaalu tänava saunas mahub lavale vähemalt kaheksa inimest, kui mitte rohkem, siin on juba kolmel inimesel kitsas," täheldas saunasõber Ants Rull.

Viljandi linna eelarve maht on pisut üle 41 miljoni euro, kuid leida sealt 12 000 eurot kahe saunakerise väljavahetamiseks, pidi linnavõimu hinnangul olema üsna võimatu. Lahendusena nähakse saunapileti hinna tõstmist.

Viljandlased Tõnu Kütt ja Peeter Tuur ei mõista, miks linnavalitsus on asunud saunalisi kiusama, kellest enamus on juba oma elutöö ära teinud vanemad inimesed.

"See on täiesti loomulik, et üks omavalitsus peaks omama üht sauna, kuna Viljandis veekeskust ka ei ole," ütles Kütt.

"Miks sellist jonni aetakse, mina aru ei saa," sõnas Tuur. "See on elementaarne asi, et on linnasaun. Ja nüüd kinni panna, see on nii paha ja halb otsus, et hullemat enam olla ei saa."

Abilinnapea Are Tints ütles Sakala keskusesse kogunenud saunasõpradele, et kuigi avaliku sauna piletitulu on 25 000 eurot aastas, siis sauna ülalpidamiseks kulub 55 000.

Linnavalitsus sauna päris kinni panna siiski ei plaani.

"Me peame tõstma piletihinda ja üldse mitte vähe. Eks vaatab, kuidas saunalised selle vastu võtavad. Ja me loodame saada aasta lõpuks sauna korda," ütles Tints.

Praegu maksab Viljandi sauna sooduspilet kuus eurot, uuest aastat kümme. Samuti lubas linnavalitsus sauna avada neljapäeva ja reede õhtul pisut kauem ning katseliselt ka laupäeval.