Oluline teisipäeval, 10. detsembril kell 22.55:

- Ukraina moodustab oma positsioonide tugevdamiseks liitlaste toetusrühma;

- Vene luurejuhi kinnitusel ollakse Ukrainas lähedal eesmärkide saavutamisele;

- Ukraina vaidleb USA-ga sõdurite vanuse alampiiri üle;

- Forbesi hinnangul läheneb Venemaa ulatuslik pealetung;

- Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit.

Poola peaminister: Vene-Ukraina rahukõnelused võivad alata sel talvel

Rahukõnelused Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks võivad alata sel talvel, ütles teisipäeval Poola peaminister Donald Tusk, kelle riik võtab jaanuaris üle Euroopa Liidu eesistumise.

"Meie eesistumisel lasub kaasvastutus selles, milline on poliitiline maastik ja ehk ka olukord (rahu)läbirääkimiste ajal, mis võivad alata, ehkki selles osas on endiselt küsimärke, selle aasta talvel," ütles Tusk ajakirjanikele.

Kiiev: IAEA sõidukit tabas Zaporižžja oblastis Vene droonirünnak

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) sõidukit tabas teisipäeval Ukraina Zaporižžja oblastis droon, teatasid ÜRO tuumaagentuur ja Kiiev.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa tegutses teadlikult, rünnates IAEA sõidukit. Tema sõnul nõuab juhtunu IAEA ja teiste rahvusvaheliste partnerite karmi reageeringut.

"Zaporižžja oblastis, kus Venemaa jätkab hõivatud tuumaelektrijaama ebaseaduslikku haldamist, ründas droon IAEA konvoid," ütles Zelenski.

Tabamuse sai üks sõiduk, õnneks keegi viga ei saanud, ütles Zelenski oma Telegrami kanalis.

IAEA direktor Rafael Grossi mõistis rünnaku hukka.

Ta ütles, et ÜRO tuumaagentuuri sõidukid olid teel Zaporižžja tuumaelektrijaama, et vahetada välja seal viibivad agentuuri eksperdid.

"Lubamatu on rünnata neid, kes püüavad tagada tuumaohutust ja tuumaelektrijaama kaitset," lausus Grossi.

Grossi sõnul õnnestus rünnakule vaatamata IAEA personali rotatsioon läbi viia.

Ungari välisminister: Orban arutas Floridas Trumpiga olukorda Ukrainas

Ungari peaminister Viktor Orban arutas USA presidendiks valitud Donald Trumpiga esmaspäeval Floridas kohtudes olukorda Ukrainas, teatas teisipäeval Ungari välisminister Peter Szijjarto.

Ministri sõnul kestis Orbani ja Trumpi kohtumine umbes kolm tundi.

"Sel nädalal tuleb veel vähemalt kaks üritust, mis on osa Ungari rahumissioonist. Need leiavad aset homme ja ülehomme," ütles Szijjarto.

Orbani teatel kohtus ta Mar-a-Lagos lisaks Trumpile ka Elon Muski ning Trumpi valitud julgeolekunõuniku Mike Waltziga.

Zaporižžjas hukkus Vene raketirünnakus neli, sai viga 19 inimest

Ukrainas Zaporižžja linnas sai teisipäeval Vene raketirünnakus tabamuse erakliinik, hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest, teatasid president Volodõmõr Zelenski ja ametnikud.

"Zaporižžjas on käimas päästeoperatsioon pärast Venemaa brutaalset raketirünnakut," ütles Zelenski, postitades video päästjatest, kes otsisid rusude alt inimesi.

Politsei teatel tõusis ohvrite arv neljale. Kannatanuid on 19, nende seas üks viieaastane laps. Hoone rusude all võib olla veel kaheksa inimest.

Varem teatasid võimud kolmest hukkunust ja 20 kannatanust.

USA admiral: vastutasuks sõjaväelaste eest võib Venemaa anda Põhja-Koreale hävitajaid

Põhja-Korea saatis Ukrainasse sõdima sõjaväelased ning USA admiral Samuel Paparo ütles, et Venemaa võib vastutasuks anda hävitajaid MiG-29 ja Su-27. 

Paparo ütles, et tõenäoliselt üritab Põhja-Korea Venemaalt hankida juurde täiendavat sõjalist võimekust, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat, allveelaevade tehnoloogiat ning õhutõrjesüsteeme. 

Aviation Week kirjutab, et MiG-29 ja Su-27 hävitajate toel saaks Põhja-Korea moderniseerida oma õhujõude. Praegu kasutab Põhja-Korea vananevaid nõukogudeaegseid hävitajaid. 

USA andis Ukrainale 20 miljardit dollarit Vene varaga tagatud laenu

USA teatas teisipäeval, et maksis Ukrainale välja 20 miljardi dollarilise laenu, mida rahastatakse külmutatud Vene varadelt kogutud intressiga.

"Need vahendid – mida rahastatakse Venemaa enda külmutatud varadelt teenitud hõlptuluga – annavad Ukrainale üliolulise toetussüsti ajal, mil see kaitseb end provotseerimata agressioonisõja eest," ütles USA rahandusminister Janet Yellen avalduses.

Ukraina moodustab oma positsioonide tugevdamiseks liitlaste toetusrühma

Ukraina kavatseb veel detsembris korraldada oma peamiste Euroopa liitlastega kohtumise, et koordineerida seisukohti ja tagada, et Kiievil oleks nii lahinguväljal kui ka võimalikel kõnelustel tugev positsioon, ütles presidendi pressiesindaja esmaspäeval.

"Ukraina on koondamas olulisi Euroopa partnereid, kes suudavad koos USA-ga tagada meie riigi maksimaalse tugevnemise," ütles president Volodõmõr Zelenski pressiesindaja Serhi Nikiforov.

Ukraina on intensiivistanud oma abipalveid toetajatele, seda eriti USA presidendiks valitud Donald Trumpi peatse ametisseastumise eel. Trump on öelnud, et soovib Ukraina-Vene sõja kiiresti lõpetada ning pole välistanud ka relvaabi vähendamist Kiievile.

Kohtumine on vajalik ühise seisukoha koordineerimiseks ja selle tagamiseks, et Ukraina oleks tugev iga stsenaariumi korral, nii läbirääkimistel kui ka lahinguväljal, lisas Nikiforov. Osalejate lõplik nimekiri oli alles otsustamisel, ütles pressiesindaja.

Kohtumine peaks hõlmama riike, kes omavad pikamaarelvi, investeerivad enim Ukraina relvatootmisse ja kellest sõltub Ukraina pääsemine NATO-s, lisas ta.

Rühma loomisest räägiti ka esmaspäeval Kiievit külastanud president Zelenski ja Saksamaa opositsiooniliidri Friedrich Merzi ühisel pressikonverentsil.

Merz tegi sellel ettepaneku luua kontaktrühm, kuhu kuuluks Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Ühendkuningriik, et vahetada mõtteid Ukraina sõja lõpetamise kohta ja töötada välja ühine visioon USA kõrval.

Zelenski vastas, et Ukraina juba moodustab sellist gruppi ning loodab lisaks mainitud riikidele ka Itaalia ja Taani ning võib-olla ka teiste partnerite osalemist. Esimene selline kohtumine on kavandatud detsembrisse.

Ukraina president on varem öelnud, et Ukraina nõuab õiglast ja tugevat rahu, mida venelased ei saa mõne aastaga lõhkuda, nagu nad on varemgi teinud.

Vene luurejuhi kinnitusel ollakse Ukrainas lähedal eesmärkide saavutamisele

Venemaa on lähedal oma eesmärkide saavutamisele Ukrainas, ütles Vene välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin teisipäeval.

"Olukord rindel ei ole Kiievi kasuks," ütles Narõškin välisluure ametlikule väljaandele Razvedtšik. "Strateegiline initsiatiiv kõigis valdkondades kuulub meile, oleme oma eesmärkide saavutamisele lähedal, samal ajal kui Ukraina relvajõud on kokkuvarisemise äärel," rääkis luurejuht.

Narõškin lisas, et Venemaa jaoks on Ukraina president Volodõmõr Zelenski kaotanud legitiimsuse ja suutlikkuse läbirääkimisi pidada.

Venemaa välisluure juht on üks väheseid kõrgeid Vene tippjuhte, kellel on suhteliselt regulaarsed kontaktid USA ja lääne kõrgemate ametnikega. Tema vaated annavad sissevaate Kremli tippude mõttemaailma, mis näeb lääne toetuses Ukrainale tõestust, et USA peab Venemaa vastu käsilassõda (inglise keeles proxy war), mille eesmärk on kukutada Moskva valitsejad, märkis uudisteagentuur Reuters.

USA presidendiks valitud Donald Trump kutsus pühapäeval üles viivitamatult sõlmima relvarahu ning pidama läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel sõja "hulluse" lõpetamiseks.

Zelenski kordas esmaspäeval sõja diplomaatilise lahendusena mõtet paigutada Ukrainasse välisväed, kuniks Ukraina saab NATO liikmeks.

Avatud lähtekoodiga kaartidel oli näha Vene vägede edasiliikumist piki rinnet ning ägedaid lahinguid Ukraina idaosas Kurahhove ja Toretski linnades. Moskva edeneb praegu kiireimas tempos alates 2022. aasta sissetungi algusaegadest.

Putin teatas novembris, et on valmis arutama Trumpiga Ukraina relvarahukokkulepet, kuid välistab suuremad territoriaalsed järeleandmised ning nõuab, et Kiiev loobuks ambitsioonidest liituda NATO-ga. Putin on öelnud, et rahulepingu sõlmimiseks tuleks jätta Venemaa täieliku kontrolli alla neli Ukraina oblastit, mida tema väed praegu osaliselt kontrollivad.

Venemaa 2022. aasta sissetung Ukrainasse on toonud kaasa sadade tuhandete surma- ja haavatasaamise, miljonite põgenemise ning vallandanud suurima kriisi Moskva ja lääne suhetes pärast 1962. aasta Kuuba raketikriisi.

Ukraina vaidleb USA-ga sõdurite vanuse alampiiri üle

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi Ameerika Ühendriikide nõudmise alandada sõjaväkke mobiliseeritavate vanuse alampiiri 25 eluaastalt 18-le ning viitas hoopis lääne ebapiisavale relva-abile.

"Me ei tohi varustuse ja väljaõppe puudumist kompenseerida noorte sõduritega," ütles Zelenski esmaspäeva õhtul sotsiaalmeediavõrgustikus X tehtud postituses. "Prioriteediks peaks olema rakettide tarnimine ja Venemaa sõjalise potentsiaali alandamine, mitte Ukraina kutsealuste vanus. Eesmärk peaks olema võimalikult paljude elude säilitamine, mitte relvade hoidmine laos."

Zelenski kommentaarid olid vastuseks USA ametnike ja teiste lääneliitlaste survele Ukrainale alandada sõjaväkke võetavate meeste vanuse alampiiri 25-lt eluaastalt 18-le, et mobiliseerida rohkem vägesid, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller oli esmaspäeval öelnud, et Washington pakub Ukraina sõduritele väljaõpet ja relvi, kui Kiiev alandab ajateenistuse võtmise vanusepiiri. Uudisteagentuur Associated Press (AP) oli juba 27. novembril teatanud, et USA soovitab Valge Maja kõrge ametniku sõnul Ukrainal kutsealuste vanust langetada.

Zelenski sõnul peaks Ukraina keskenduma hoopis olemasolevate brigaadide varustamisele ja väljaõpetamisele ning liitlased peaksid tegema koostööd, et lõpetada Venemaa täiemahuline sissetung.

Ta tänas ka Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni ja USA presidendiks valitud Donald Trumpi hiljutise kohtumise eest Pariisis, nimetades seda produktiivseks vestluseks.

"Ma ütlesin president Trumpile, et Putin kardab ainult teda ja võib-olla ka Hiinat," ütles Zelenski. "Ja see on tõde - ainult otsustavus võib viia selle sõja õiglase lõpu ja tagada püsiva rahu," lisas ta.

Personalipuudus on Ukrainat vaevanud kogu Venemaa-vastase võitluse vältel. Kuigi Ukraina võttis aprillis vastu armeesse värbamist reforminud seaduseelnõu, aeglustus sügisel mobilisatsioon, mistõttu rindeüksustes hakkas nappima sõdureid.

Vene vägede koosseis ületab oluliselt Ukraina üksuste oma ja paljuski seetõttu on need suutnud Ida-Ukrainas rekordkiirusel edasi liikuda, kandes samal ajal suuri kaotusi.

Forbesi hinnangul läheneb Venemaa ulatuslik pealetung

Lähenemas on Venemaa ulatuslik pealetung, mille eesmärgiks on Pokrovski linna hõivamine Donetski oblasti idaosas, avaldas esmaspäeval arvamust meediaväljaande Forbes analüütik David Axe, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Axe kirjutas, et Ukraina sõjaväelased alustasid pühapäeval vasturünnakut ja võtsid tagasi hiljuti kaotatud positsioonid Velõka Novosilka küla lähedal Donetski oblasti lõunaosas. See oli üks mitmest kaitseväe vasturünnakust viimastel päevadel, kuid see rindelõik ei ole tegelikult kriitiline ei Ukraina ega Venemaa jaoks.

Analüütik rõhutas, et Kreml on keskendunud Donetski oblastis asuva Pokrovski kindluslinna hõivamisele.

Briti kaitseministeerium väidab, et Venemaa läheneb järk-järgult Pokrovskile ja nüüd on venelased sellest vaid umbes 6,5 kilomeetri kaugusel.

Analüütiku hinnangul ei sõltu edu sellest, kumb pool kontrollib Velõka Novosilkat ja ümbritsevaid külasid. Kõik võib sõltuda sellest, kas Vene väed likvideerivad Ukraina vägede positsioonid kõrgendikel Kurahhove ümbruses, mis asub Velõka Novosilkast umbes 32 kilomeetrit idas. Venelaste jaoks on probleem selles, et seal asuvad Ukraina väed võivad ohustada varustusliine, mis toetavad põhja pool Pokrovski suunas tungivaid Vene okupatsioonivägesid.

Ameerika Sõjauuringute Instituut teatas, et Vene väed jätkavad mehhaniseeritud ja jalaväe rünnakute kasutamist, et liikuda aeglaselt, kuid järk-järgult Kurahhove ida- ja keskosasse ning edasi lõunasse Dalnesse.

Ukraina jaoks on halvim stsenaarium, et Vene väed murravad läbi lõunas Bogatõri ja põhjas Novotroitske vahelise rindejoone ning lõikavad ära Ukraina väed idas. Kaitsestrateegiate keskuse teatel on olemas reaalne ümberpiiramise oht.

Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid

Ukraina kaitseministeerium andis loa võtta riigi relvajõududes kasutusele maad mööda liikuv droon, mis on varustatud kuulipildujaga.

"Kaasaegse sõjapidamise tingimustes on lahinguväljal eelise saamisel otsustav roll tehnoloogial. Ukraina robotikompleksi Droid TW 12.7 kodifitseerimine ja kasutamiseks heakskiitmine on oluline samm uuenduste juurutamisel Ukraina relvajõududes. Kodifitseerime näidise, millest saab meie kaitsjatele usaldusväärne tööriist, mis aitab neil täita ülesandeid ka kõige raskemates tingimustes. Meie eeliseks on kõrgtehnoloogiline armee, mis on võimeline vastama kaasaegsetele väljakutsetele," ütles asekaitseminister Dmitri Klimenkov ministeeriumi pressiteate vahendusel.

Kaitseministeerium kinnitas, et robotiseeritud kompleks kinnitas oma töökindlust lahingutestides.

Droid TW 12.7 on roomikutel liikuv platvorm, mis suudab liikuda ka kõige raskemal maastikul. Seda juhitakse tahvelarvutist koosneva kaugjuhtimispuldi abil ning see on varustatud 12,7-millimeetrise kuulipildujaga Browning.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 755 940 (võrdlus eelmise päevaga +1350);

- tankid 9524 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 596 (+7);

- suurtükisüsteemid 21 064 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1023 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 107 (+14);

- tiibraketid 2859 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 037 (+48);

- eritehnika 3637 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.