Seekord sai Olerexi puhul probleemiks kütus, mis põhineb kasutatud toiduõlil (UCO), mida segatakse vähehaaval autokütuste sekka, kirjutab Eesti Ekspress.

Eurodirektiiv ütleb, et toiduõlist saadud lähteaine sobib biokohustuse täitmiseks, ent ainult teatud ulatuses. Olerex ületas mullu lubatud piirmäära ja see ületus ei lähe arvesse.

Keskkonnaamet sai juhtunule jaole tänavu märtsis andmeid kontrollides ning trahvi määramisel arvestas amet asjaoluga, et see rikkumine ei olnud Olerexil esimene. Värske väärteootsus ütleb, et Olerexi süü oli seekord keskmisest suurem, sest firma on rikkunud nõudeid korduvalt ning saavutas 2023. aastal nende eiramisega märkimisväärse rahalise kokkuhoiu.

Karistamiseks esines ka suur avalik huvi. "Vedelkütuse seadusest tulenevad kohustused on mõeldud täitmiseks kõikidele kütuseturu osalistele ning Olerexi poolt toime pandud rikkumisega saadav majanduslik kasu seab ohtu ausa konkurentsi Eesti Vabariigis toimival kütuseturul," mainitakse otsuses.

Kuna Olerex oli juba saanud kaks trahvi – 12 000 eurot ja 300 000 eurot – ega olnud sellest õppust võtnud, tuli määrata "piisavalt range karistus", mis avaldaks ettevõttele reaalselt mõju ja paneks ta edaspidi valemängimisest loobuma, sestap sündiski kuue miljoni eurone trahviotsus.

Olerexi kaitsja Oliver Nääs kinnitas Eesti Ekspressile, et Olerex vaidlustab otsuse.

"Olerex oli 2022. aasta biokohustuse täitmise pärast riigiametite luubi all ja püüdis olla 2023. aastal punktuaalselt korrektne, andes terve aasta jooksul teada, kuidas plaanitakse biokohustus täita," ütles Nääs. "Selle järelevalvemenetluse raames Olerexile etteheiteid ei tehtud, kuid hiljem jõudis keskkonnaamet siiski järeldusele, et nõudeid pole täidetud. Meie hinnangul näitab see ilmekalt, kui segaselt on reguleeritud biokütuse kohustuse täitmine, sest täpne arusaam puudub isegi riigil endal."