Põhivõrguhaldur Elering hindab, et lähima viie aasta jooksul tuleks uue taastuvenergia tootmisvõimsuse võrku ühendamiseks põhivõrku investeerida 320 miljonit eurot. Kehtivate reeglite järgi peaksid võrgu tugevdamise eest maksma sellega liitujad. Valitsuse heakskiidu saanud kava järgi kogutakse pool sellest rahast tulevikus võrgutasudest ja teise poole maksavad liitujad. Ja tasud fikseeritakse.

"Kui me täna vaatame, siis Eleringi võrgutasu elektrienergia lõpp hinnas on umbes kuus protsenti. 2030. aastaks, selle konkreetse muudatuse tulemusel, võiks see olla umbes seitse protsenti elektrienergia lõpphinnast," ütles Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Elering ütleb, et uue mudeliga hakkavad nad plaanitavate arenduste juurde võrku juba ette tugevamaks ehitama, sest muidu ei jõuaks võrguga 2030. aastaks valmis. Taastuvenergia arendamisega on kiire.

"Võrgutasude sotsialiseerimise mõte – analoogselt Soomega on need tasud fikseeritud ja see annab võrgu valdajale ja võrguoperaatorile (võimaluse) kõik energiaarendused paremini ette planeerida," ütles peaminister Kristen Michal.

"See aitab liitujatel kiiremini turule tulla, see aitab ka jaotusvõrgul, kuna jaotusvõrk – Elektrilevi ja teised jaotusvõrguteenuse osutajad – on ju ka suured liitujad. See aitab meil tervikuna paremini võrke planeerida," lausus kliimaminister Yoko Alender.  

Taastuvenergiaettevõtted ütlevad, et muutus on positiivne. Võrgust kaugel olevad tuulepargid saavad muudatusega odavamalt valmis ja paremini konkureerida riiklikel vähempakkumistel.

"Ega seda head ala, kuhu Eestis tuuleparke teha, ei ole ülemäära palju, ja need alad me peaksime kõik ära kasutama ja võrku viima, mitte proovima võrgu kõrvale tuua tuuleparke. Seda pidi on loomulik nii loodusele kui ka inimestele," lausus tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.