Elering teatas reedel, et 2027. aasta algusest langeb tasakaalustamisvõimsuse kulu seniselt 3,73 eurolt 2,97 eurole megavatt-tunni kohta, mis tähendab ligikaudu 20-protsendilist vähenemist.  

"Tasakaalustamisvõimsuse turu konkurentsi suurenemise tulemusel on tulevaks aastaks kulude prognoos varasemast väiksem ja saame tariifi tänu sellele langetada," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.  

Keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga eratarbija igakuisel elektriarvel on tasakaalustamisvõimsuse kulu tänavu umbes 1,2 eurot kuus koos käibemaksuga. 

Tasakaalustamistasu abil tagatakse Eesti elektrisüsteemi sageduse hoidmine neil hetkedel, kui tootmine ja tarbimine erinevad prognoositust ning tuleb käivitada reservid. Kuigi see hakkas kehtima 1. jaanuarist, nägid tarbijad uut tasu esimest korda veebruaris, kui nendeni jõudsid arved jaanuaris tarbitud elektri eest.

Sageduse juhtimise reservide rahastamise metoodika järgi katavad kulud nii tarbijad kui ka tootjad võrdselt vastavalt süsteemi juhtimise ja tasakaalu tagamise tegelikele kuludele. 

Tasakaalustamisvõimsuse kulu on üks osa elektri lõpphinnast. Tarbija lõpparve moodustavad tarbitud elektrienergia hind, võrguteenus, süsteemi töökindluse kulud ehk tasakaalustamistasu ja varustuskindluse tasu, taastuvenergia tasu ning riiklikud maksud ehk aktsiis ja käibemaks. Elektrienergia hind sõltub tarbija valitud paketist ja turuhinnast.

Võrguteenuse tasu eest hoitakse töös võrku, mille kaudu elekter jõuab tarbijani: Elering vastutab kõrgepingevõrgu eest ning jaotusvõrguettevõtted nagu Elektrilevi viivad elektri põhivõrgust kodude ja ettevõteteni.  

Kinnitatud tasakaalustamisvõimsuse kulu kehtib tähtajatuna alates järgmise aasta 1. jaanuarist kuni uue tariifi avaldamiseni, mida tehakse kuus kuud ette.