Elektrilevi, kelle käes on 85 protsenti elektri jaotusvõrgust, investeerib kolme aastaga elektrivõrgu arendamiseks umbes pool miljardit eurot, mille eest rajatakse ligikaudu 3000 kilomeetrit ilmastikukindlat võrku ning umbes 1200 uut alajaama.

Aastate 2026–2028 investeeringud hõlmavad kõrg-, kesk- ja madalpingevõrgu arendamist ja piirkondlike sõlmpunktide tugevdamist, teatas ettevõte.

Lähiaja suurimad investeeringud on Saaremaal Läätsa-Kihelkonna 35-kilovoldise õhuliini rekonstrueerimine, Tallinnas Mustamäe keskpingeliinide uuendamine, Valjala-Kallemäe liini uuendamine ja Kohila-Nõela fiidri keskpingevõrgu uuendamine. Tööde tulemusel tekib ka võrgumahtu uutele liitujatele. 

"Investeeringute planeerimisel vaatame suurt pilti üle Eesti, lähtume elektrivõrgu arengukavast ja kogutud võrgu andmetest. Sihime investeeringud alati piirkondadesse, kus on elektrivõrgu kvaliteediga suurimad mured," ütles Elektrilevi juht Mihkel Härm. 

"Elektrivõrk peab olema valmis tarbimise kasvuks, taastuvenergia lisandumiseks ja üha keerulisemateks ilmastikuoludeks. Iga uuendatud alajaam, tugevdatud ühendus ja ilmastikukindlaks muudetud liinikilomeeter aitab vähendada katkestuste mõju klientidele ja tõstab võrgu läbilaskevõimet," lisas ta.

Elektrivõrgu varast on oma eeldatava eluea ületanud ehk vananenud umbes 26 protsenti.

"Aastate jooksul oleme läbi hooldusprogrammide suutnud vananevat taristut hästi ülal pidada, aga lõpmatuseni seda teha ei saa. Kuna elekter on meie elu ja majanduse alus, siis on eluliselt oluline hoida see taristu ajakohane ja investeerida võrgu arengusse," ütles Härm. 

2024.–2025. aastal investeeris Elektrilevi Eesti elektrivõrku 308 miljonit eurot. Valminud suuremate projektide hulka kuuluvad Hiiumaa ja Saaremaa vaheline 35-kilovoldine merekaabel, Jõgeva uus piirkonnaalajaam ning Saaremaal Sikassaare-Pihtla-Arsa keskpingefiidrite uuendamine. 

Elektrilevil on 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrilevi võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Narva ja selle ümbrus.