Hvostov ütles ETV "Terevisioonis", et EKA rektori Mart Kalmu otsus on talle arusaadav, arvestades mujal Euroopas ja USA ülikoolides toimuvat.

"Akadeemiline maailm on tihedalt võrgustunud, Eesti üliõpilased on väga hästi kursis sellega, mis toimub Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolides. Täiesti loomulik on, et nad jagavad seda meeleolu, lihtsalt Eesti ülikoolidesse jõudis see nüüd. Juhtus see, mis varem või hiljem juhtuma pidi," nentis Hvostov.

Hvostov peab usutavaks Kalmu väidet, et Euroopas on kõik ülikoolid Iisraeliga suhted katkestanud. Ta tõi näiteks Belgia ja Hollandi õppeasutusi, näiteks Rotterdami ja Haagi kunstiülikoolid ja Genti ülikooli, mis lõpetasid Iisraeliga igasuguse suhtlemise juba mullu mais ehk veel enne 7. oktoobrit, mil algas Gaza sõda.

"See oli vist miskitpidi seotud sellega, et 15. mail täitus 75 aastat araablaste nakbah'st – katastroofist, mis tähendab, et siis algas Palestiina araablaste massiline lahkumine oma kodumaalt, kuna toimus Araabia-Iisraeli esimene sõda. Seda katastroofi mälestades Euroopa akadeemiline maailm kuidagi solidariseerus. Tollal hakkasid kõlama hästi raevukad nõudmised, et nimetatud ülikoolid peaks lõpetama igasuguse koostöö Iisraeli ülikoolidega," selgitas Hvostov.

Hvostov meenutas, et toona tulid lääne üliõpilased välja loosungitega, et Gazas toimub genotsiid. "Nii et selline Iisraeli süüdistamine inimsusevastastes kuritegudes on hästi pikk traditsioon ja kunagi see pidi jõudma Eestisse. Jõudiski."

EKA rektori praegust olukorda ta kadestamisväärseks ei pea. "Ta on ikkagi sattunud alasi ja haamri vahele," leidis Hvostov, viidates ühest küljest Eesti peaministri ja eriti välisministri reaktsioonile, kes intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" nagu õrnalt vihjas juhtunu tõttu ülikooli rahastuse kallale minemisele.

"Aga teades teisalt seda, millised meeleolud on Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolides, siis EKA ei saanud seda lihtsalt ignoreerida. Oletame, et EKA poleks Iisraeliga sidemeid katkestanud, jõudnuks see info partnerülikoolideni Lääne-Euroopas ja Põhja-Euroopas ülehelikiirusel. Ja sel juhul jääks EKA-le nende ülikoolide silmis külge see märk, et ahhaa, need siin ei toeta palestiina rahvast, äkki nad on kuidagi sionistid. Ja sellise märgiga on edasine koostöö väga raske," rääkis Hvostov.

"EKA juba on väga suure surve all ja ma kardan, et nad oma otsust ümber ei tee, kannatavad lihtsalt hambad ristis välja."

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et praegu räägib avalikkus ainult EKA-st, aga puudub teadmine, mis toimub teistes Eesti kõrgkoolides. "Kas seal veel see koostöö toimib? Võib-olla seal on ka kõik sidemed katkestatud," viskas Hvostov küsimuse õhku.

Hvostov arutles saates veel selle üle, et praeguste sündmuste taustal on klassikaline genotsiidi mõiste hakanud omandama mingit teist tähendust. Enda sõnul ta ei mõista, mida mõeldi Hollandi ülikoolides Iisraeliga suhteid katkestades selle all, kui öeldi, et Iisrael toetab genotsiidi. Ta tuletas meelde, et seda öeldi veel enne sõjategevuse algust mullu mais.

Hvostov tõi statistilise näite, et 1967. aastal, mil Gaza sattus Iisraeli okupatsiooni alla, elas seal natuke alla 400 000 inimese. Vahetult enne Gaza sõja algust elas seal 2,2 miljonit.

"On väga kummaline genotsiid, mille tulemuseks on elanikkonna kuuekordne juurdekasv. Klassikaline genotsiid tähendab seda, et genotsiidi ohvrite arvukus väheneb tunduvalt. Ma täpselt ei saa aru, mida antud juhul tähendab sõna genotsiid rakendatuna Iisraeli poliitika suhtes Gazas," rääkis Hvostov, lisades, et mõistete, lisaks genotsiid'ile ka mõistete vasakpoolsus, parempoolsus, liberalism jms, hägustumise tõttu on kohati võimatu aru saada polemiseerivatest pooltest.