Hilkka Hiiop tõdes "Ringvaatele" antud intervjuus, et majanduslikult keerulistel aegadel on inimesi puudutavad otsused väga rasked ja ta loodab, et ta neid EKA rektori ametis tegema ei pea.

"Me pigem peame mõtlema sellele, et rohkem ei laiene, pidades võib-olla silmas inimesi. Ma arvan, et vaadates, mis Eesti majanduses on ja ilmselt ka kõrghariduses – me kõik oleme kuulnud debatte, kuidas kõrgharidus muuta tasuliseks ja kuidas kõrghariduse rahastus ei tõuse hoolimata sellest, et olid ju hariduslepped, kus lepiti kokku 15 protsenti rahastuse tõusu –, siis finantsiliselt kerge aeg olema ei saa. Ja teistpidi, meil on väga rasked ja keerulised ajad ees – tõenäoliselt hakkame rajama uut õppehoonet," rääkis ta.

Hiiop ei usu, et just EKA uue õppehoone pärast peaks õppekohtade või õppesuundade arvelt kokku hoidma.

"Ma seda ei arva. Ma praegu ütleks, et ärme laiene. Aga et peaksime kokku tõmbama... me oleme juba imepisike ülikool ja ma ikkagi arvan, et seal on palju kokkuhoiukohti ilma inimeste ja ka õppekavade arvu vähendamata. Eks need peab mõistlikult üle vaatama ja pigem ikka on mõte sinnapoole, et üritame ruumi võita," selgitas ta.

Eelmise aasta lõpus kirjutas Eesti Ekspress, et EKA katkestas koostöö Iisraeli ülikooliga. Rektor Mart Kalm ütles Ekspressile, et ülikool ei ole avatud Iisraeli ülikoolide koostööpakkumistele. Otsus tekitas tugevat vastukaja ning ka EKA nõukogu soovitas rektoril ja kooli juhtkonnal see üle vaadata. Kalmu sõnul ei võtnud EKA vastu poliitilist otsust Iisraeli vastu ja Palestiina toetuseks.

Hiiopi sõnul ei olnud EKA otsus meelsuse näitamine. Ta selgitas, et EKA ei lõpetanud Iisraeli professoriga koostööd, vaid tehnilistel põhjustel peatati üks leping ühe Iisraeli ülikooliga. Hiiopi hinnangul võib sellest skandaalist aga sündida ka midagi positiivset.

"See pole meelsusega seotud. See oli õnnetu juhus, et see nii käima läks. Aga võib-olla see on teistpidi õppetund, miks see üldse niimoodi lahvatas ja tähelepanu võitis. Võib-olla on Eesti ühiskonnas mingid teemad rääkimata ja EKA lihtsalt oli see sütik, mis pani kõik rääkima," rääkis ta.

"Võib-olla nüüd on ühiskonnana mõistlik otsa vaadata neile küsimustele ja pidada akadeemilist debatti kõigis nendes küsimustes, meelsuse küsimuses – meil on akadeemilised asutused, meil on meelsuste paljusus, meil on akadeemiline vabadus, mõtlemisvabadus, sõnavabadus, me ei taha ju kuskil öelda, et nii ei tohi mõelda. Me elame ju demokraatlikus ühiskonnas. Loomulikult on neid, kes on Palestiina-meelsed, neid, kes on teisemeelsed, neid, kes arvavad, et ei pea üldse olema meelne. Kuidas leida tasakaal erinevate inimeste ja gruppide vahel ja kuidas nad EKA-s sõbralikult kõik majja ära mahuvad," lisas tulevane rektor.

Hiiopi eesmärk on tegeleda rohkem ülikooli seesmise poolega

EKA rektori valimisel oli tegemist ajaloolise hääletusega, sest mitte kunagi varem Eesti ülikoolide ajaloos pole rektorivalimistel vastamisi olnud vaid naiskandidaadid. Hiiopi vastaskandidaat oli Kirke Kangro.

"Usalduslikkus ehk. Ma olen ju elus juhtinud ka paljusid selliseid suuri projekte, mis on põhinenud hästi suurel usaldusel, meeskonnatööl. Oma eriala tõttu või siis ka oma iseloomu tõttu on mul paras annus pragmatismi ja kahe jalaga maa peal seismist, mis on ka midagi, mida on siis EKA-l vaja, kui me ikkagi hakkame tegelema päris keeruliste ülesannetega, mis meil ees seisavad," vastas Hiiop "Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks tema hinnangul valimiskomisjon teda eelistas.

Hiiopi hinnangul ootavad EKA töötajad temalt kui rektorilt asutuse sissepoole vaatamist. Ta selgitas "Ringvaates", et praegune rektor Mart Kalm on väga hästi loonud EKA kuvandit väljapoole ja EKA positsioon ühiskonnas on hea, kuid ülikooli inimesed tunduvad killustunud ja väsinud.

"Küsimus pole ainult EKA-s, vaid kogu üldine ühiskondlik foon on selline," märkis ta.

"Mu enda ootused on see, et me hakkaksime suurema meeskonnana tööle ja et me rohkem tajuksime seda väärtust, kus me oleme ja seda väärtusruumi, kus me oleme," sõnas ta.

Hiiopi sõnul on tema rektoriameti suurim väljakutse ilmselt ruumipuudusega tegelemine. "See on loomulikult väga-väga suur asi, kui siia tekib väike ülikoolilinnakuke."

Tulevane rektor tõdes "Ringvaates", et EKA ruumipuudus oli tegelikult juba uue maja planeerimise käigus ette teada.

Valimiskomisjoni esimees Jüri Kermik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et EKA uus juhtkond kui tööandja peab hakkama töötama välja strateegiaid, kuidas kasvava töökoormusega toime tulla.

"EKA ju tegelikult on väga edukas õppeasutus, kõrgkool rahvusvahelises mastaabis ja pingeridades. Omaette väljakutse on loomulikult seda rolli ja prestiiži hoida ja seda edasi arendada ja veel kõrgemale minna," rääkis Kermik, kelle hinnangul saab Hiiop sellega kindlasti hakkama.

EKA üliõpilasesinduse presidendi Kristi Laanemäe sõnul oli kandidaatide vahel tihe konkurents. Ta kinnitas, et tudengite jaoks olnuks mõlema kandidaadi võit olnud hea valik.

Tudengid ootavad uuelt rektorilt tegelemist õppetoetustega. "Et kõrgharidus ei läheks tasuliseks. Kindlasti võiks julgemalt ja suuremalt tudengitega rääkida," lisas Laanemäe, kes loodab uue rektoriga head koostööd.

Hiiopi kinnitusel jätkab ta rektoritöö kõrvalt ka õppejõuna.