Perearst toidulisanditest: paljudel juhtudel on see lihtsalt kalli pissi tootmine
Tervisetööstus tõotab meile sageli imesid – säravat nahka, tervemaid juukseid ja pikka eluiga. Talvisel ajal, mil loomulikku valgust on vähem ja energia kipub otsa saama, sirutavad paljud käe toidulisandite poole. "AK. Nädal" uuris, kas me tegelikult vajame seda kõike, mida reklaamides pakutakse.
Pimedal ajal on ikka ahvatlev osta kõiksugu toidulisandeid, eriti kui need lubavad teha ilusaks, targaks ja head tervist. Aga kas seda kõike on tegelikult ka vaja?
"Tervise- ja heaolutööstus on suur, laialivalguv, kohati halvasti reguleeritud ja halvasti taltsutatav ja väga intensiivse turundusega valdkond. Tule, osta vitamiine, saad parema tervise; tule, osta meie toidulisandeid, need annavad sulle särava naha, terved juuksed, hea tervise, kõik on ökoloogiline ja puhas. See jutt sinna juurde on imeilus, oleks see vaid tõsi. Aga seal on väga palju kontrollimatut ja potentsiaalselt ohtlikku kraami tegelikult liikumas," lausus perearst Piret Rospu.
Ka rahasumma, mida toidulisanditele kulutatakse, aasta-aastalt muudkui kasvab. Aga valik, mis üha laieneb, teeb tervisespetsialiste murelikuks. Rospu ütles, et tema patsientide hulgas leidub neidki, kes tulevad vastuvõtule kotitäie vitamiinide ja mineraalidega, kuid kui arst kirjutab välja retseptiravimi, siis selleks enam raha ei jagu.
"Mõnikord käsimüügimaastik võib tuua tervisele riske kaasa. Need riskid on väga paljud teadmata, sest inimesed ei osta ju käsimüügipreparaate ainult apteegist, kus me vähemalt natuke võime loota, et on turvalisemad ja kontrollitumad preparaadid," lausus Rospu.
"Paljudel juhtudel on see lihtsalt kalli pissi tootmine. Vesilahustuvad vitamiinid, mida kehal vaja pole, tulevad uriiniga välja. Tuleb ilus säravkollane huvitava lõhnaga kallis uriin," lisas ta.
Toidulisanditest, mis Eesti turule tuuakse, tuleb teavitada põllumajandus- ja toiduametit. Ka nõuetele vastavust kontrollib amet, kusjuures veapiir, milles vitamiinide kogused tootes võivad kõikuda, on suured. Minimaalne on miinus 20 protsenti ja maksimaalne pluss 50 protsenti. Hiljutise järelevalve käigus leidis amet, et ligi pooled uuritud toidulisanditest ei vastanud nõuetele.
"Me analüüsisime 30 imikutele, väikelastele, lastele suunatud toidulisandit. Enim tuvastasime seda, et sisaldus oli lubatust väiksem ja enim kõikus C-vitamiini ja D-vitamiini lubatava sisaldus. Kahjuks nii on (et toidulisandi ostnud inimesed ei saanud seda, mida neile lubati)," ütles põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Triinu Allika.
Ametile teeb kõige rohkem muret e-kaubandus, kus kergekäeliselt lubatakse toodete ravivaid omadusi. Toidulisandite puhul pole see aga lubatud.
Kui inimene on terve, sööb täisväärtuslikku toitu ja liigub piisavalt, siis ei peaks toidulisandeid üldsegi juurde võtma. Uuringutest on aga selgunud, et pimedal talveperioodil jääb ühest-teisest Eestis siiski vajaka.
"Üldtuntud ja -teada on D-vitamiin, selle puudus on Eesti inimestel tõepoolest päris suur. Veerandil Eesti inimestel on see ikkagi väga kasin ja ainult kümnel protsendil võib öelda, et on D-vitamiini sisaldus väga hea," lausus Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp.
Kuid D-vitamiini ümber keerlevad ka mitmed müüdid. Tihti ei teata, et selle liigtarbimine koormab neere ja maksa. Ning kohvi joomise ja vitamiini võtmise vahele peab jääma vähemalt kaks tundi.
"Ütleme, et hommikul kohvi jooja ei tohiks peale hommikusööki kohe D-vitamiini kasutada, tuleks hoida kaks tundi vahet," ütles Apotheka proviisor-juhataja Triinu Entsik-Grünberg
"Teine, mis ikka ja jälle on madal ja väga suurel hulgal inimestel, on raud. Peaaegu pooltel Eesti inimestel on tegelikult rauaga probleeme," lausus Raave-Sepp.
Rauda ei tohi organismi aga niisama sisse lahmata. Selle sisalduse organismis peab tuvastama vereanalüüsiga.
"Kui olete teinud vereanalüüsi ja teil on madal hemoglobiin või ferritiin, siis te võite seda kasutada. Aga lihtsalt sellest, et ma tunnen ennast väsinuna ja võtan nüüd rauda – päris nii ma ei soovita. Väsimus on hästi palju erinevate haiguste sümptom ja see võib olla hoopis teistest vitamiinidest, mineraalidest põhjustatud," lausus Entsik-Grünberg.
Leidub aga erandeid, mil vitamiinid ja mineraalid on asendamatud.
"Mis on kindlasti väga vajalikud, on rasedust planeerides ja raseduse ajal foolhappe tarvitamine, see on selleks, et lootel ei tekiks närvisüsteemi arenguvigasid. Vastsündinutele vitamiinisüst on ka vastsündinuea veritsushaiguste ärahoidmisel ülioluline. See on looduse poolt meile antud viga, põhimõtteliselt inimliigile antud viga, et vastsündinutel K-vitamiini ei ole, mis on vajalik vere normaalse hüübimise tagamiseks, ja seda süsti tehakse sünnitusmajas ühekordselt," ütles Rospu.
Kõik tervisespetsialistid rõhutavad, et toidulisandite suurtes kogustes tarbimine tuleks ära unustada.
"Selline "naabrinaine võtab, noh, ma võtan ka midagi igaks seitsmeks juhuks" ei ole päris mõistlik käitumine. Eelkõige ei ole mõistlik võtta kompleksvitamiini, kus on väga palju erinevaid asju sees, sest seal võivad hakata need erinevad asjad üksteise vastu töötama ja me ei omasta sealt kõike," lausus Raave-Sepp.
Kas apteeker tahab lisa teenida või tõepoolest teenib patsiendi huve?
"Apteekritel on oma eetika. See tähendab seda, et kõiki toidulisandeid tuleb vajaduspõhiselt võtta. Pigem on see, et kui inimene kuhjab endale korvi täis erinevaid lisandeid ja vestluses selgub, et ta arvab, et ta võiks ühte või teist lisandit kasutada, ja me saame aru, et ta tegelikult ei peaks neid kasutama, siis need ikkagi rändavad riiulitele tagasi. Ainult patsiendi jaa apteekri koostööl me soovitame neid (lisandeid), mida inimene tõesti vajab," ütles Entsik-Grünberg.
Rahvusvahelised uuringud on tõestanud, et loodusravitooted on vahel isegi saastatud, kas tahtlikult või pahatahtlikult, toimeainetega, mis tavakasutuses on lausa keelatud.
"Aasta-aastalt näha, et suurenemas on käest kätte võrkturundus, internetist tellimine, täiesti kontrollimatutest allikatest ostmine ja suvaline tarvitamine. Pahatihti maailma uuringud näitavad, et need "looduslikult nii puhtad", loodusravi, tervist toetavad, heaolu tooted võivad olla saastatud pahatahtlikult või tahtlikult ja teadlikult tegelikult toimivate sünteetiliste ravimtoimeainetega. Näiteks väga tavaline on, et meeste erektsioonihäireid mõjutavate looduspreparaatide sees on sildenafiil, mis on Viagra toimeaine. Või kaalulangetuspreparaatide sees kasutatakse sibutramiini, mis on tavakasutuses keelatud, sest see tekitas tervetel inimestel südamelihase infarkte, aga kuskil maailma laborites seda toimeainet toodetakse," rääkis Rospu.
Üks viimase aja trend on ashwagandha ehk uimastav juustumari, mis on apteekideski laialdaselt kättesaadav ja mis lubab toetada närvisüsteemi talitust ning leevendada stressi. Siin lähevad tervisespetsialistide suusad risti. Rospu ütles, et kliinilisi uuringuid sellele taimele on tehtud vähe, kuid on risk, et see võib maksale kehvasti mõjuda.
"Ashwagandha ehk uimastav juustumari on Aasia riikides kasutusel olev loodusravi preparaat, mida on traditsiooniliselt kasutatud vaimse tervise murede korral – masendus, ärevus, uneraskused – ja seda on nüüd rohkem lääneriikidesse ka tulnud. Korrektseid kliinilisi uuringuid selle loodusravi preparaadiga on vähe, aga on teada, et see võib omada koostoimeid psühhotroopsete ravimitega – antidepressandid ja rahustid ja uinutid – ja sellel on potentsiaalne maksatoksilisuse risk. Mul on endal olnud patsiente, kelle maksanäitude tõusu tagant me ei suuda leida midagi muud, ei alkoholi, ei ülekaalu, mis tänapäeval on ülisage maksanäitude muutuse põhjus, ja ei tule midagi välistamismeetodil, analüüsidest – mitte kuskilt ei tule muud kui ashwagandha on olnud maksanäitajate (tõusu) põhjuseks," lausus Rospu.
Entsik-Grünberg aga võtab ashwagandhat isegi. "Tähtis on usk sellesse, et see võiks mind aidata. Alati tõenduspõhisus ja päriselu ei lähe kokku," ütles ta.
Võta siis näpust, kellel on õigus ja kellel mitte.
Toimetaja: Marko Tooming