Tõstamaa perearst Madis Veskimägi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegune perearstisüsteem ei ole jätkusuutlik, sest üle poole perearstidest on pensioniealised ja kümned nimistud üle Eesti on juba praegu ilma perearstita.

Lähiaastail, kui mitusada perearsti kitli jäädavalt varna riputab, kriis vaid süveneb.

"Ka praegu on ju palju maapiirkondi, kus mõnes mõttes põhiseadus ei kehti, sest ei ole arsti. Arst külastab seda piirkonda võib-olla nädala-paari tagant," tõdes Veskimägi.

Veskimägi ise on Pärnumaal pannud mitme asula teeninduspunktide peale kokku ühispraksise mudeli, kus liikumispuudega inimesed toimetatakse arstile invabussiga ning lihtsamad protseduurid tehakse ära perearstikeskuses, mitte ei suunata inimesi eriarstile või haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Seal töötavad perearstid ise aga saavad keskenduda vaid arstitööle, sest muude töölõikude jaoks on teised spetsialistid.

"Meie kollektiivis on noored arstid, kes on rahul sellega, et nad töötavad organisatsioonis, kus nad on lihtsad töövõtjad. Nad ei pea muretsema siin määruste ja töösisekorraeeskirjade ja kümnete ja kümnete teiste selliste bürokraatlike tegevuste eest," selgitas Veskimägi.

Just taolist mudelit näeb kümne aasta perspektiivis tekkimas ka perearstide seltsi koostatud esmatasandi arstiabi arengukava. Pereõega kahekesi nimistut teenindavad perearstid peaksid jääma minevikku.

"Tulevikus, tõepoolest, päris üksi enam keegi töötama ei peaks. /.../ Aga ei pea koonduma ja kolima. /.../ Võrgustumine on see, millest me esmatasandil räägime, kus on mõni suurem keskus ja on väiksemad keskused, kes teevad koostööd. /.../ Suur osa muresid lahendatakse kodu lähedal, on see siis tervisekeskus, piirkondlik tervisekeskus, ja spetsialistide ring, kes seal töötab, on lai. Hõlmab vaimse tervise spetsialiste, palliatiivravi," selgitas terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Selleks aga on jätkuvalt vaja perearste, keda praegu tuleb peale vähem kui eest ära pensionile läheb.

"Perearstid on eakad. Keskmine perearst on 55+. Neid perearste, kes võiksid täna pensionile minna, on paarsada. See on tõsi. Peale tuleb neid täna vähem kui neid võiks tulla. Ja see on üks probleem, millega riik peab midagi kiiremas korras nüüd ette võtma," ütles perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

"Tuleb mõelda, kas meil on võimalik teisi arste ümber õpetada perearstiks. Nii nagu vanasti olid meil perearstikursused, millega ka ju tekkis Eestisse terve hulk perearste," lisas ta.

"Ühte head perearsti, kes täna süsteemis on, saab tegelikult asendada ka meeskond. /.../ Kui on ümber meeskond teistest tervishoiutöötajatest ja spetsialistidest, siis saab ka tervisekeskus või perearstikeskus pidada suuremaid nimistuid," rääkis Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Hajaastustuses elava inimese jaoks jääb aga ka tulevikus terendama Madis Veskimägi kirjeldatud olukord, kus perearst käib väljasõidul või kui inimene on võimekam, siis sõidab ise tõmbekeskusesse arstile. Näiteks Haanjast Võrru.

"Ja ta on küll 15-16 kilomeetrit kaugemal, aga siis tuleb appi juba see, et seal kohapeal võib näiteks olla filiaal, kuhu käiakse Võru tervisekeskusest näiteks ühel või kahel korral nädalas. /.../ Need tervisekeskused võtavad üle ka ikkagi nende teiste piirkondade patsientidele osutatava abi osutamise," rääkis Kalda.

Veskimägi aga leiab, et perearstide pearahal põhinev äriühingute süsteem on haigekassale kulukas. Selle asemel näeks ta üht riiklikku süsteemi, mis hoiaks kulusid kokku, sest annaks massiefekti. Sikkuti hinnangul on see aga juba läinud rong.

"See, et omal ajal 1990. aastate alguses otsustati, et OÜ või FIE on see viis tegutsemiseks, tundus tollal mõistlik otsus. Enam sellist otsust ei teeks. Aga seda ei ole võimalik ka üleöö lõpetada. Ja sellist sihti arengukava ka ei sea," ütles Sikkut.