Väljalülitumise põhjus ei ole praegu teada, teatas Elering. Eesti ja Soome süsteemihaldurid, Elering ja Fingrid, on operatiivselt tegutsemas, et rikke põhjus võimalikult kiiresti tuvastada.

Kui rikke põhjus teada, alustatakse kohe rikke likvideerimisega, ütles ERR-ile Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Elering märkis, et Eesti varustuskindlus elektriga on tagatud. Kuni neljapäeva lõpuni kasutab Elering vajadusel Estlink 2 kaudu tulema pidanud elektrienergia kompenseerimiseks regioonis olevaid reservvõimsuseid, mida käivitatakse taoliste rikete esinemisel. Juhul kui rikke kõrvaldamine kestab kauem, siis alates reedest asendavad Estlink 2 meie regioonis paiknevad teised tootmisseadmed.

"Millised reservvõimsused täpselt käivitatakse, sõltub turuolukorrast, aga neid reservvõimsused on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eestis on erinevaid turuosalisi, sealhulgas ka Ida-Virumaal, kes neid reserve pakuvad, aga see oleneb ikka väga palju turuolukorrast. Näiteks on reservvõimsuse jaamu ka Leedus, Leedu pumphüdroelektrijaam, kuid ka Lätis hüdroelektrijaamade näol. Milline jaam käivitatakse, sõltubki turuolukorrast," lausus Kebja.

Pahatahtlikku lõhkumist ei saa esialgu välistada, sest infot pole veel piisavalt, kuid Eleringile pole teada, et kaabli või alajaamade piirkonnas mingit kahtlast liikumist oleks olnud, ütles Kebja.

"Kuna see info on ikkagi niivõrd värske, siis mida ma saan kinnitada, on see, et meie inimesed on ööpäevaringselt väljas ja ka koostööpartnerid Soomest, et põhjus välja selgitada. Millal see täpselt aset leiab, seda kahjuks samuti hetkel öelda veel ei oska," lausus ta, lisades, et praegu pole ka teada, kus rike täpselt asub.

Elektriülekanne toimus terve kolmapäeva kuni rikkeni Soomest Eestisse võimsusel 1000 megavatti. Peale riket jäi tööle vaid 350-megavatise ülekandevõimsusega Estilink 1.

Yle: piirkonnas viibis ka Vene varilaevastiku naftatanker

Neljapäeval kirjutas Yle.fi, et kaabli purunemise ajal sõitis piirkonnas ka Cooki saarte lipu all sõitev naftatanker Eagle S. Mereliiklust jälgiva Marinetraffic seireteenuse info põhjal oli kõnealune laev kaablikahjustuse tuvastamise ajal ilmselgelt aeglustanud.

Piirivalve patrull-laev saatis talituse seireandmete põhjal kõnealust tankerit jõulupüha varaõhtul Porkkala neeme juurest eemale. Kolmapäeva varahommikul olid mõlemad laevad veel Porkkala juures.

Marinetrafficu andmetel oli naftatanker teel Peterburist Egiptusesse. Mereliiklust kajastava Briti väljaande Lloyd's List andmetel kuulub tanker Eagle S Venemaa varilaevastikku.

Väljaanne peab varilaevastiku all silmas üle 15-aastaseid laevu, mille tegelik omanik on teadmata ja mille ainus ülesanne on transportida naftat sanktsioonide all olevast riigist.

HS: Probleem ka Frankfurdi-Helsingi sidekaablis

Samuti teatas Saksa andmekeskuse operaator Hetzner ööl vastu neljapäeva, et Saksamaa ja Soome vahelises võrguühenduses on probleem, kirjutas Helsingin Sanomat neljapäeval.

"Praegu on tõrge Frankfurdi ja Helsingi vahelises põhivõrguühenduses. See võib põhjustada lühiajalisi viivitusprobleeme. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast. Täname mõistva suhtumise eest," kirjtas ettevõte pressiteates.

Häire kohta pole täiendavat teavet antud, samuti pole infot selle kohta, kas häire on kuidagi seotud Soome ja Eesti vahelise elektrivõrgu häirega.

Suure tõenäolisusega asub osa kaablist Soome lahes.

Läänemets: arvestades viimase aja sündmusi oleme kõigeks valmis

Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et kõigil osapooltel on infot praegu vähe.

"Enne, kui ei ole kohapeal käidud ja fikseeritud, mis on juhtunud – kas on tegemist mingisuguse rikkega, mis tuleneb kaablist, loodustingimustest või on tegemist inimtekkelise rikkega – ei oska keegi midagi öelda. Aga arvestades, et neid kaablitega ja torudega ühenduste probleeme ja sündmusi on meil olnud viimasel ajal päris mitmeid, siis kõik on valmis," lausus Läänemets.

"Kaitsepolitseiamet koostöös Soome kaitsepolitseiga asub tegutsema sellel hetkel, kui seal on inimtekkeline põhjus tuvastatud või vähemalt kahtlus on olemas. Aga seni, kuni kohapeal pole veel laevad käinud uurimas, seni on vara öelda," lisas siseminister.

Läänemetsa sõnul on jaanuaris plaanis Euroopa riikide siseministrite kohtumine, kus arutatakse ka viimase aja rünnakuid merealuse taristu vastu.

"Kui peaks selguma – ja praegu ei ole üldse teada, et mis see põhjus on –, et tegemist on taaskord inimtekkelise vigastusega, ja kui peaks selguma, et juhtumisi sellega on seotud veel mõni laev, siis kolm korda kaablite katkemine nii lühikese ajaperioodi jooksul, raske uskuda, et see oleks juhus. See minu hinnangul vajab oluliselt jõulisemaid samme Euroopa riikide poolt, kes Läänemere ümbruses paiknevad, aga tegelikult terves Euroopas," lausus Läänemets.

Kolmapäeva õhtul öeldi valitsuse kommunikatsioonibüroost, et valitsus koguneb neljapäeval tekkinud olukorda arutama.

Hongkongi lipu all seilav kaubalaev möödus rikke tekke ajal Estlink 2-st

Soome väljaanne Iltalehti tõi välja, et et laevaliiklust monitooriva MarineTrafficu järgi oli Hongkongi lipu all sõitev kaubalaev Xin Xin Tian 2 kolmapäeval Estlink 2 merekaabli kohal.

Alus oli kaabli lähedal 12.26 ehk ajal, mil rike Eleringi ja Fingridi poolt fikseeriti.

Xin Xin Tian 2 lahkus Peterburist teisipäeval ning on Marine Trafficu andmetel liikumas Port Saidi sadamasse Egiptuses.

Fingridi esindaja Arto Pahkin ütles Helsingin Sanomatele, et rikke tekkimise ajal oli kaabli lähedal vähemalt kaks laeva. Pahkini sõnul jõutakse kolmapäeval testida alajaamu, ja kui sealt riket ei leita, hakatakse riket otsima kaablist.

Merekaabli kontrollimine algab neljapäeval ning tulemused peaks teada saama enne õhtut, ütles Pahkin.

Soomes on lisaks Fingridile asja uurimas ka piirivalve ja politsei, kes määrati kolmapäeva õhtul avalikkuse teavitajaks. Uut infot Soome politseil õhtul kella üheksa ajal siiski polnud.

Rootsi väljaanne Aftonbladet kirjutas, et teine rikke tekkimise ajal kaabli lähedal viibinud laevadest on Eagle S, mis sõidab Cooki saarte lipu all. Aftonbladet märkis ka, et Xin Xin Tian 2 on Balticconnectori lõhkunud Newnew Polar Beari sõsaralus.

Estlink 2 oli rikke tõttu välja suure osa aastast

Estlink 2 lülitus rikke tõttu välja ka jaanuaris ning remonditööd kestsid septembri alguseni. Tööd läksid maksma üle 30 miljoni euro.

Kuid kestnud rike mõjutas sel ajal ka elektri hinda Eestis, Eleringi hinnangul 10 protsenti ehk tarbijatel tuli rikke ajal maksta umbes 18 eurot megavatt-tunni eest rohkem.

Eesti Energia hinnangul mõjutas rike elektri hinda iga kuuga aina rohkem, näiteks teises kvartalis võis rike kergitada elektri hinda Eestis 24 euro võrra megavatt-tunni kohta.

Rikke põhjuseks nimetati kaabli sisemine lühis, mille võis tingida kaabli keerukas asend. Elering teatas septembris, et täpne ülevaade, mis jaanuaris rikke põhjustas, loodetakse saada valmis aasta lõpuks.

EstLink 2 koosneb konverterjaamadest Eestis ja Soomes ning üle 170 kilomeetri pikkusest alalisvoolu liinist, millest ligi 12 kilomeetrit asub maakaabelliinina Eesti maismaal, ligi 147 kilomeetrit kulgeb mööda Soome lahe põhja merekaablina ning umbes 14 kilomeetrit paikneb õhuliinina Soome maismaal.

Estlink 2 ülekandevõimsus on 650 megavatti. Teise Eesti ja Soome elektriühenduse, Estlink 1 võimsus on 350 megavatti.