Kui Eagle S oleks vaja olnud kinni pidada Eesti vetes, kas K-komando oleks olnud selleks valmis?

Oleksime kindlasti valmis olnud. K-komando vaates esimesena sellisel moel reageerida kindlasti jah. Aga selliste operatsioonide läbiviimisel peame me arvestama siiski seda, et oleme riigina väikesed ja õhukesed, nii-öelda jõudude ristkasutus, mis meil on saada, oleks kindlasti läinud kõik täiega mängu.

Soomel on sellisteks operatsioonideks suurem võime kui Eestil?

Meil ei ole põhjust salata, et see võime on neil suurem. See ei tähenda seda, et me kuidagi nii-öelda kõrvaltvaataja seisus oleks, kui see asi juhtuks meie riigile lähemal.

Kas me saaksime Soomelt kui lähiriigilt abi küsida, kui oleks vaja?

Absoluutselt saame. Üks asi on riikidevahelised kahepoolsed suhted, olgu need poliitilisel tasandil või ametkondadevahelised. Eriüksuste vaates on Euroopas selline asi nagu Atlase võrgustik ja mitte ainult selleks, et jagada teadmisi ja teha ühistreeninguid, vaid jagada saab ka vahendeid ja isikkoosseise. Kui olukord on ikkagi kriitiline, siis saad pöörduda vahetult oma kolleegide poole. See on üks hea võimalus, millega tasub alati arvestada.

Kas me saame praegu soomlastelt politseioperatsiooni kohta infot, arvestades, et lõhutud Estlink 2-l on kaks otsa, üks Soomes ja teine Eestis?

Informatsiooni jagatakse nagunii igal juhul. Nagu enne ütlesin, poliitilisel tasandil käib igal moel ametkondadevaheline infojagamine. Aga detailsuse astmes, ma arvan, ei ole praegu kohane seda jagada.

Kui väärt on see kogemus, mida soomlased operatsioonilt saavad? Nüüd saab neid reaalseid näiteid kasutada järgmistel ühisõppustel?

Jah, kindlasti on soomlased – seda ei ole võib-olla hea öelda – ühe äärmiselt hea kogemuse võrra rikkamad. Need on asjad, mille jaoks ühel või teisel moel eriüksused igal juhul valmistuvad, treenivad, olgu selleks operatsioonid vees, maal, õhus, kuidas tahes. Kui vahetult päriselt ka juhtub, on selles, mida tuleb sellisel hetkel teha, kindlasti ajakriitilisus. Kõik riskid tuleb läbi kaaluda. Vaatame täna õue, tundub rahulik, lumi sulanud, pole jõulude ajal olnud lundki maas. Asi merel on hoopis midagi muud. Peab arvestama ilmaga, peab arvestama meretingimustega ja erinevate aluste sõidukiirustega ning arvestama peab seda, kas saab minna mööda vett ja ronida laeva tekile või peab minema õhust. Seal on nii palju faktoreid, millega peab arvestama.

Kui me vaatame teie kui K-komando juhi vaatest, kas Eestil oleks vaja mingis vallas võimekust tõsta või on kõik hästi?

No suures plaanis on meil ikkagi hästi, aga arenemisruumi on alati, olgu selleks veepealsed alused, õhuvõime või lihtsalt puhtalt treeningud. Me ei saa öelda, et me oleme 100 protsenti valmis, aga ütleme, et 95 protsenti oleme sellisteks olukordadeks valmis.

Kas Eestil on selliste operatsioonide jaoks piisavalt mehi?

Siin tuleb esimese asjana ilmselt ära öelda, et ega eriüksusi massina toota nagunii ei saa. Isikkoosseisu suurus on alati piiratud, me peame vaatama nii, et see on mingisuguses korrelatsioonis tavaüksustega, aga alati võiks olla inimesi rohkem.

Kui politsei eriüksuse võimust jääb puudu, siis küsime abi kaitseväelt ja erioperatsioonide väejuhatuselt. Näiteks veeoperatsioonide puhul on nende ettevalmistus samaväärne nagu meil. Ehk jällegi, meil on õhuke riik ja kogu isikkoosseis, mis meil on kasutada, pannakse vajaduse korral riigikaitselisteks ülesanneteks töösse ja tehakse ühisoperatsioonina see lihtsalt ära. Koostöö on kõige alus.

Kui palju teeb olukorra keerulisemaks see, et osa sellisteks operatsioonideks vajalikke aluseid pole enam otse politsei käsutuses, vaid need ühendati kaks aastat tagasi mereväe koosseisu, mida haldab kliimaministeerium?

No kindlasti teeb keerulisemaks. Kuid K-komando eriüksuse puhul on üks eriline faktor see, et meil on oma eriüksuse kiirpaat, mida me saame selles mõttes kasutada. Aga peame arvestama sellega, et me panustame selle paadiga ka Frontexi välisoperatsiooni, et see ei ole alati meil koduvetes.

See, et laevad justkui enam ei ole omad ja on riskasutuses, eriüksuse vaates tohutult piiranguid ei sea. See ei ole kuidagi takistuseks või midagi ei jää selle taha, et eriüksusel ei ole võimalik mööda vett mõne aluse juurde minna. Näiteks mereväe alust Raju saime aasta alguses ühel operatsioonil kasutada, kui meil oli vaja ühele konteinerlaevale minna ja meie enda kiirpaati siin ei olnud.

Siit me jõuame tagasi selleni, millele te viitasite, et ühel momendil tuleb selliste mereoperatsioonide puhul aluste suutlikkuse piir ette, et Soomel on meist võimekamad laevad selliste asjade jaoks.

See on tõsi, et Eesti ja Soome eriüksustel ja mereväel paratamatult jõud ja vahendid erinevad.