Eesti Energia teatas nädala alguses, et nende hinnangul võis Estlink 2 ühenduse katkemine Soomega kergitada Eestis elektri hinda teises kvartalis kuni 24 eurot ja juulis kuni 42 eurot. Kui arvestada sellega, et Eestis oli juulis elektri börsihinna keskmine 98 eurot megavatt-tunnist, tõstis Estlink 2 remont elektri hinda hinnanguliselt üle 40 protsendi.

Juulis oligi remondi hinnamõju kõige suurem. Eesti Energia hinnangul oli veebruaris mõju (+)4,2 eurot, märtsis 10,5, aprillis 14,4, mais 28,6 ja juunis 29,1 eurot megavatt-tunnist. Kui juuli juurde arvestada, oli kuue kuu keskmine mõju 21,5 eurot megavatt-tunnist.

Nende kuue kuu keskmine elektrihind oli Eestis 78,25 eurot ehk ilma hinnangulise hinnamõjuta oleks elektri hind olnud alla 60 euro ehk umbes veerandi võrra odavam.

Estlink 2 üks omanikke, võrguhaldaja Elering elektrihinna üle spekuleerida ei taha, öeldes, et see on turuosaliste teema. Ka tagantjärele ei soovita hinnata, kas ja kui palju on nendel kuudel, mil Estlink 2 remonditi, elektri hind olnud Eestis kõrgem.

Estlink 2 tööle hakkamine ei tähenda automaatselt odavamaid hindu

Soomes, millega praegu ühendab Eestit vaid üks juhe, umbes 350-megavatise võimsusega Estlink 1, on veebruarist juulini elektri hind olnud märkimisväärselt odavam. Kuue kuu keskmine (veebruarist juulini) oli seal 41,3 eurot megavatt-tunnist.

Vaatamata sellele, et septembri keskpaigast, kui Estlink 2 tööle hakkab, Eesti ja Soome ülekandevõimsus pea kolmekordistub, ei tähenda see sugugi, et kahe naabri hinnatase ühtlustuks, ütles ERR-ile Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer.

"See, et Eesti ja Soome hinnad seejärel ühtlustuvad, on vähetõenäoline. Ka mõlema ühendusvõimsuse töös olemise korral oleme näinud, et hinnavahe Baltikumi ja Soome vahel on nii suur, et selle tasandamiseks ei piisa ka ligi 1000-megavatisest ühendusvõimsusest. Küll aga võiks Estlink 2 ühenduse taastumine tuua mõningast hinnaleevendust Eesti elektrihindadele," lausus ta.

Samas tähendab sügise saabumine nagunii kõrgemaid hindu, märkis Randveer.

"See toob kaasa päikeseenergia toodangu vähenemise ning jahedamad temperatuurid. Kütteperioodi algus oktoobrikuus toob endaga kaasa elektritarbimise märkimisväärse kasvu ning see võib omakorda hindasid kergitada. Täiendavat leevendust võivad elektrihindadele sügisel pakkuda tuulisemad ilmad, kuivõrd Baltikumi on valmivate tuuleparkide näol lisandumas arvestataval hulgal uut tuuleenergia toodangut," lausus ta.

Soomes tuli ikkagi kaks kolmandikku importelektrist

Vaatamata Estlink 2 remondile importis Eesti esimese seitsme kuuga kõige rohkem elektrit ikkagi Soomest: 2,5 teravatist elektrist kaks kolmandikku on tulnud Soomest. Võrdluseks: sama ajaga eksportis Eesti elektrit 0,46 teravatti, Soome läks sellest alla poole.

See paneb mõtlema, kas juhul kui mõlemad Eesti-Soome elektriühendused oleks töös olnud, oleks Eesti kogu elektri importinud Soomest.

Randveere sõnul oleks import Soomest olnud kindlasti suurem, kuigi kevadel, mil suurvee perioodil Lätis hüdroenergia toodang lööb sealse hinna alla, tuleb ka sealt Eestisse üsna palju elektrit.

"Samuti paiknevad Baltikumi juhitavad gaasijaamad Lätis ja Leedus – kui taastuvenergia toodangust jääb turul puudu, siis pääsevad gaasijaamad turule enne põlevkivielektrijaamu. See tähendab ka, et pimedatel ja tuulevaiksetel tundidel säilib tõenäoliselt ka import Läti suunast," lausus ta.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster märkis, et kindlasti on ajalooliselt olnud olukordi, kus elekter liigub Lätist Eestisse ka sel ajal, kui mõlemad Estlinkid on töökorras. "Eriti kevadeti suurvee ajal on Läti eksportiv süsteem. Teoorias võib olla olukord, kus Poolast ja Rootsist tuleb Leetu palju elektrit ja osa sellest jõuab Läti kaudu ka Eestisse. Olukordi on erinevaid," lausus ta.

650-megavatise ülekandevõimsusega Estlink 2 läks pärast rikke tekkimist jaanuaris remonti ja peaks taas töökorras olema septembri keskpaigas.

Elektri tarbimine Eestis ((koos kadudega) on tänavu olnud esimesel kuuel kuul olnud selgelt suurem kui mullu: Tänavu jaanuaris oli see 1165 gigavatt-tundi (GWh), mis on 340 GWh rohkem kui mullu. Tänavu veebruaris oli tarbimine 889 GWh (mullu 736), märtsis 907 (mullu 778), aprillis 792 (mullu 640), mais 804 (mullu 620 ja juunis 730 GWh (mullu 535).