Kolmapäeval kell 17.30 langes Suurbritannia elektrivõrgu vaba võimsus 580 megavatini – väljaandega rääkinud energeetikaeksperdi sõnul on see tase nii madal, et isegi väiksemapoolse elektrijaama tõrge oleks põhjustanud elektripuuduse ja elektrikatkestusi.

Suurbritannia riiklik võrguhaldur (Neso) eitas elektrikatkestuste ohtu ja rõhutas, et suudab nõudlusele vastata "rutiinsete vahendite" abil.

Neso teatas varem, et talve kõige külmematel nädalatel saadaoleva reservvõimsuse hulk on viimase viie aasta suurim.

Sõltumatu energeetikakonsultant Kathryn Porter ütles aga, et 8. jaanuaril oli Suurbritannia elektrikatkestuste veerel ning et Neso kasutas peaaegu igat viimast saadaolevat megavatti. "See peaks olema äratuskell ohtude kohta, mis on seotud ilmastikust sõltuva tootmisega," lisas ta.

Neso hoiatas kolmapäeval, et prognooside kohaselt on tootmisvõimsus eriti madal ajavahemikus 16.00–19.00 ning saatis hulga teateid, eesmärgiga saada päeva jooksul võrku rohkem tootmisüksuseid.

Võrguoperaatori ülesanne on tasakaalustada elektrisüsteemi tootlus ja nõudlus. Kuid prognoosid õhtuse tippnõudluse kohta osutusid liiga madalaks, kuna külmakraadid ajendasid leibkondi koju jääma ja rohkem energiat tarbima, kirjutab väljaanne.

Tuuleparkide hetkeline toodang kolmapäeva õhtul oli umbes kaks gigavatti elektrivõimsust, võrreldes umbes 17 gigavatiga umbes 24 tundi varem.

Neso prognoosis jaanuaris maksimaalseks nõudluseks 44,4 gigavatti, kuid tegelik näitaja oli kolmapäeval 46,8 gigavatti, rääkis Porter.

Kolmapäeval olid Neso võrguoperaatorid sunnitud maksma gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele suuri summasid, et tuled põlema jääksid. Ainuüksi kahele elektrijaamale, Rye House'ile ja Connah's Quayle, maksti kokku 12 miljonit naela, et saada õhtuse tipptunni ajal vaid kolm tundi elektrit.

Porter ütles, et süsteem on muutunud äärmiselt haavatavaks elektrijaamade või ühenduste võimalike rikete suhtes. "Kui [kolmapäeva õhtul] oleks alt vedanud kasvõi üks suur elektrijaam, oleks nõudluse piiramine olnud realistlik väljavaade."

Teised analüütikud aga Porteriga ei nõustunud.

Cornwall Insighti vanemmodelleer Tom Edwards ütles, et pole selge, kas Neso kasutas oma varureserve, mida kasutatakse viimase abinõuna äkilise tootmislanguse korral.

Edwards ütles, et olukord on toonud esile Suurbritannia sõltuvuse võrkudevahelistest ühendustest ja tohututest summadest, mida gaasielektrijaamad saavad tootmise puudumisel teenida.

"Ma ei usu, et olime nõudluse piiramisele lähedal. Sellepärast ongi neil reservid," lisas Edwards.

"Suur risk oleks olnud millegi purunemine. Samuti puudus võrkudevahelistel ühendustel marginaal. Nii et meil polnud võimalust paluda abi mõnelt meie naaberriigilt, sest nad juba andsid nii palju kui suutsid," ütles Edwards. "See näitab, kuidas meie strateegia tugineb võrkudevahelistele ühendustele."

Tõenäoliselt panevad need probleemid valitsust põhjalikumalt üle vaatama plaani muuta Suurbritannia rohkem sõltuvaks tuule- ja päikeseparkidest, täheldas väljaanne.

Suurbritannia energeetikaministri Ed Milibandi plaanide kohaselt saab riik 2030. aastaks vähemalt 95 protsenti elektrienergiast rohelistest allikatest.

Edwards ütles, et kolmapäeva sündmused rõhutasid, miks ministrid olid sunnitud leppima sellega, et viis protsenti võib ikkagi tulla gaasist. "Tuleb vähese tuulega perioode ja me peame gaasi sisse lülitama ning pole piisavalt aega, et ehitada kõiki neid asju, mis võiksid gaasi asendada".

"Nii et ainus võimalus on gaasijaamad, mis töötavad väga madala koormusega ja kõrgete hindadega. Ainult nii saab puhta energia eesmärk töötada," lisas ta.