Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. "Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda," selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: "Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini tegutsema?"

Faktid on muidugi hirmust paremad, aga hirm see-eest olnud inimliigile evolutsiooniliselt kasulik ning sügavale inimese rakkudesse kirjutatud. Kuidas seda faktidega välja tõrjuda, kui veel lapsearuline keelemudelgi ei valda kõiki fakte, rääkimata inimesest, kelle saagiks ka elukestva õppe lõpuks langeb vaid killuke üleilmsest faktikogust? Kuid miks peaks see kild sisaldama vaid negatiivset, kui võib eeldada, et veel teadmata faktide seas on kuhjaviisi neidki, mille alusel teha positiivseid järeldusi.

Mulluse sõja-aasta kokkuvõtetes domineerib kurva ja allaheitlikku meeleolu külvava faktina arvutus, et Ukraina kaotas aasta jooksul Venemaale umbes 4200 ruutkilomeetrit territooriumi ja teisel poolaastal pisut kiirenenud tempos. Enamasti unustati meediakajastustes lisamata, et neljandiku sellest alast võttis Ukraina vastukaubana Kurski oblastis tagasi. Mõni küll lisas, et samas tempos jätkates kulub Venemaal Kiievini jõudmiseks aastakümneid.

Aga miks just see fakt? Kolme sõja-aastat kirjeldavad andmed võimaldavad juba moodustada aegridu või jadasid, mida võib tulevikku pikendada igaüks, kes põhikooli matemaatikat päris ära pole unustanud.

Ukraina teeb igal hommikul kokkuvõtte, mida ja kui palju suudeti eelmisel päeval vaenlase vägedes hävitada. Tankide, rakettide ja soomukite häving näeb välja aritmeetilise jadana. Kuude lõikes võib olla saagis kõikumisi, aga igal aastal on Venemaa lahinguväljal kaotanud 3400 tanki, 6500 soomukit ja tuhatkond raketti. Kui Ukraina oma tempot hoiab, on Venemaa tankid aasta pärast otsas, välja arvatud ehk need mõned uued, mis veel vabrikust rindele ei ole jõudnud.

Kuid eeltoodu on vähetähtis, sest see sõda ei ole ju mere- ega lennuväe, vaid ennekõike jala-, kahur- ja drooniväe sõda ning neis lõikudes näeme juba hoopis meeleolukamaid, geomeetrilisi jadasid.

Venemaa kahurväe hävitamine käib küll pisut langeva kordajaga, kuid senise suuna jätkumisel suudab Ukraina sõja neljandal aastal kahjutuks teha 15 500 kahurisüsteemi. Sama käib droonide kohta, mille hävitamise aastakordaja on 2,7 (kasv aasta varasemaga võrreldes). Seega võiks järgmise aasta droonisaak küündida 40 000-ni.

Kuid jah, tehnikat saab soetada ja toota, mistõttu määravaim on elavjõud, mille parimgi vabrik (vene naised) enne 20 aasta möödumist rindekõlbulikku toodangut ei anna, kui ka kohe alustaks. Elavjõu hävingujada kordaja on 1,8 ja jada pikendades näeme, et alanud aastal kaotaks Venemaa praeguse kursi jätkudes 870 000, tuleval aastal 1,57 miljonit ja näiteks 2028. aastal 5,1 miljonit sõjameest.

Olgu märgitud, et need geomeetrilised jadad on sündinud olukorras, kus liitlaste rahaline toetus (sõjalise, finants- ja humanitaarabi summa) on olnud suursõja algusest praeguseni kvartalite kaupa üsna ühetaoline, kui välja arvata USA paar seisakukvartalit. Seega annab iga sõtta paigutatud dollar või euro igal järgmisel aastal eelmisega võrreldes peaaegu topelttulemuse.

Miks peaks arvama, et pool sajandit ettevõtluses tegutsenud ja seega graafikute ja tabelite maailmas hästi orienteeruv USA kohe-kohe presidendiametis Donald Trump neid jadasid ja kasumlikkuse kasvu märgata ja lugeda ei oska? Miks peaks ta minema USA-le ja talle endale kahjuliku rahutehingu teed, kui praeguse seisu ja kursiga äri ainult paraneb? Seda enam et lõppauhinna (USA kaitsekulu kokkuhoid Euroopas ning Ukraina maavarade kontsessioonilepingud) on Ukraina president Zelenski talle oma rahuplaaniga juba kandikule pannud.

Ärilises vaates annavad investeeringud Ukraina võitu USA majandusele veel kaks portsu hiigelkasu, seda nimelt seni Venemaale kuulunud globaalse relva- ja naftaturu osa USA-le haaramise kaudu. Seega ainus, mida lääneilm Donald Trumpi võimust võiks karta, on see, et ta elupikkusest ärimehe rollist lahti ütleb ja usumeheks hakkab.