"Olgugi et toimunud reidi edu oli taktikaline, saavutati sellega jälle suur avalikkuse tähelepanu ning raputati korralik kogus soola Venemaa sõjalise juhtkonna lahtisele haavale – võimetusele Kurski oblasti hõivatud alasid tagasi vallutada," ütles Kiviselg kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Venemaa ebaedu Kurskis on tema sõnul võimendanud ka Ukraina antud täppislöögid 76. õhudessantdiviisi ja 810. merejalaväebrigaadi juhtimispunktide pihta, mille tagajärjel sai surma ja haavata mitu vanemohvitseri, mis kahjustas suuresti nende koondiste juhtimisvõimet.

"Reaktsioonina suurendasid Vene Föderatsiooni relvajõud oma aktiivsust Kurski oblasti operatsioonisuunal samaväärseks Pokrovski ja Kurahhove operatsioonisuundadega, kuid see intensiivsus taandus kiiresti ning taastunud on tavapärane lahingurütm ligi 40 rünnakuga ööpäevas," sõnas ta.

"Ühtlasi ilmestavad Kurski olukorda ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski väited, et Kurski oblastisse siirdunud Põhja-Korea 12 000-mehelisest kontingendist on juba kolmandik ehk kuni 3800 isikut tapetud või haavatud, ilma et see oleks toonud Venemaale mingisugust sõjalist edu," rääkis Kiviselg.

"Meieni on laekunud informatsioon mitmest eri allikast, et Põhja-Korea sõjaväelaste ründesektoris on tõepoolest jalaväerünnakute tõrjumisel toimunud intensiivne tuletegevus ning Põhja-Korea üksusi saadetakse ette valmistamata ning kaudtule toetuseta jalaväerünnakule kergemini kui Vene Föderatsiooni relvajõudude üksusi. Seetõttu on nimetatud kaotuste suurusjärk üsna tõenäoline," lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et laiemas kontekstis on endiselt lahendamata Kurski küsimus ning Venemaa relvajõudude tegelik kapituleerumine ja taandumine Süüriast. "See tekitab järjest suuremat survet Vene relvajõudude juhtkonnale. Samuti Venemaa avalikkuse poolt Putinile endale," sõnas Kiviselg.

Süvenevat pessimismi Venemaal suurendavad Kiviselja sõnul ka Ukraina jätkuvad ründedroonide süvalöögid oluliste taristuobjektide pihta. "Nii ründas Ukraina ööl vastu 4. jaanuari Venemaal Leningradi oblastis Ust-Luga sadamas asuvat Novatrans naftaterminali, saavutades vähemalt ühe tabamuse. 8. jaanuaril rünnati kütusebaasi Engelsis, mida kasutatakse 121. kauglennuväepolgu ja 184. kauglennuväepolgu pommitajate Tu-160 ja Tu-95MS tankimiseks. Väga eduka rünnaku tagajärgi likvideeritakse siiani ning see mõjutab suurel määral nende lennukite kasutamist massiliste tiibraketirünnakute korraldamisel Ukrainale," lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et mitmel tasandil toimuva sõjategevuse mõju ei kandu kahjuks kohe lahinguruumi, mistõttu hoiab Venemaa endiselt maavägede taktikalist initsiatiivi.

"Rünnakute intensiivsus on taastumas aastavahetuse pühade ajal toimunud ümberformeerimisest, olles keskmiselt tasemel 174 rünnakut ööpäevas," sõnas Kiviselg.

"Avalike andmete kohaselt saavutas Venemaa möödunud nädalal taktikalise kontrolli Donetski oblastis Kurahhove asula ja veehoidla piirkonna üle ning on liikunud sealt edasi lääne suunas. Samuti on Venemaa suurendanud survet pikalt püsinud Vozdvõženka piirkonnale, mis seab ohtu Pokrovskit ja Kostjantõnivkat ühendava maantee. Vene Föderatsiooni relvajõudude üksused on liikunud edasi ka kõrghoonestatud Toretski suunas. Lõmani suunal on Venemaa relvajõududel läinud korda ületada Žerebetsi jõgi, mis annab neile võimaluse avaldada mõlemalt jõe poolelt survet Ternõ asulas asuvatele ületuskohtadele. Sellest hoolimata Ukraina organiseeritud kaitse püsib ning tema territooriumi iga ruutkilomeetri vallutamine maksab agressorile endiselt vähemalt 100 inimelu," rääkis Kiviselg.